2017. aasta parimad pilvepildid

 Horisont

 

Juulis ajakirja Horisont, ilmaportaali ilm.ee, ilmablogi „Ilm ja inimesed“ ning riigi ilmateenistuse väljakuulutatud suur pilvefotojaht „Pilvepiir 2017” osutus tänavugi populaarseks ettevõtmiseks.
Konkursile esitati ligi 600 fotot. Parimad pilvekütid saavad auhinnad kätte 27. novembril Tallinna teletornis toimuval võistluse pidulikul lõpetamisel.

Üldvõitja, 1. koht. Helgiheitja (16.07.2017, Hiiumaal Soeras). Viiu Härm-Rummo.

Üldvõitja, 1. koht. Viiu Härm-Rummo

Üldvõitja, 1. koht. Viiu Härm-Rummo

Erakordselt selgelt eristatav, pika sirge ja laia vormiga madalrõhkkonna serv. Aastas tavaliselt vaid loetud kordadel nähtav pilvediagonaal, mida pildistati sel päeval mitme tunni jooksul üle Eesti väga palju. Näha on ka joonpilve varju.

 

2. koht. Mammad Viimsi kohal (5.07.2017). Päivi Palts.

2. koht. Päivi Palts

2. koht. Päivi Palts

Mamma on mulli- või udarakujuline pilvesopistus. Sagedamini esineb neid rünksajupilvede alasi all, nagu ka sellel pildil. Sellist pilve nimetatakse mullilisteks ehk sopilisteks rünksajupilvedeks (Cumulonimbus mamma).

 

3. koht. Copy paste (9.07.2017). Kaja Överus.

3. koht. Kaja Överus

3. koht. Kaja Överus

Tabamus rünkpilvede paraadist näitab, et kleepimise ja lõikamisega võib vahel ka vigu tekkida. Näha on nii lamedad (Cumulus humilis), keskmiselt arenenud (Cumulus mediocris) kui ka võimsad rünkpilved (Cumulus congestus). Just viimastele on viidatud pildi nimes.

 

Publiku esimene lemmikpilt. Dünaamilised kiudpilved (Ühendkuningriigid, Ipswich, Suffolk, 30.09.2017). Ott Tuulberg.

Publiku esimene lemmikpilt. Ott Tuulberg

Publiku esimene lemmikpilt. Ott Tuulberg

Fotol on erineva dünaamikaga kiudpilved – esile tulevad kassiküüned ehk üleskäändunud otstega suusakujulised kiudpilved (Cirrus uncinus). Sellised pilved viitavad peaaegu alati ilma halvenemisele (pilvisuse tihenemisele, tuule tugevnemisele ja sademetele 6–12 tunni jooksul).

 

Publiku teine lemmikpilt. Küütlemine (irisatsioon), joon- ja läätspilved (Männiku, 8.04.2017). Merike Valdlo.

Publiku teine lemmikpilt. Merike Valdlo

Publiku teine lemmikpilt. Merike Valdlo

Väga mitmekesine pilvestik: on kiudrünk-, kõrgrünk- ja joonpilvi ning silma paistab ka vikerkaarevärviline küütlemine.

 

Ajakirja Eesti Loodus auhind. Pilvelinnud ja väike ebapäike (Hiiumaa, Ristna, 13.05.2017). Viiu Härm-Rummo.

Ajakirja Eesti Loodus auhind. Viiu Härm-Rummo

Ajakirja Eesti Loodus auhind. Viiu Härm-Rummo

Näha on erineva kujuga kiudpilvemoodustisi, üks neist meenutab koguni midagi linnulaadset. Sellist tajupsühholoogilist fenomeni, inimaju kalduvust tõlgendada ümbritsevas loodus- või tehiskeskkonnas esinevaid juhuslikke kujundeid talle tuttavate tähenduslike mustrite, seoste ja kujunditena, nimetatakse pareidooliaks.

 

Ajakirja Eesti Mets auhind. Pintslitõmbed (Põhja-Eesti, 27.04.2017). Margus Vilisoo.

Ajakirja Eesti Mets auhind. Margus Vilisoo

Ajakirja Eesti Mets auhind. Margus Vilisoo

Rünksajukogumi taustal on ebatavaliselt hästi näha sajujooned. Sajujoonte kõverus näitab efektselt tuulenihke olemasolu.

 

Fotograafia arendus- ja koolituskeskuse auhind. Õhtused pilved (Kesk-Eesti, 2.08.2017). Eve Kõrts.

Fotograafia arendus- ja koolituskeskuse auhind. Eve Kõrts

Fotograafia arendus- ja koolituskeskuse auhind. Eve Kõrts

Foto vasakus servas on näha kõrgrünkpilvi, mis moodustavad justkui taevaparketi. Paremal on näha õhtupäikeses rünkpilvedest arenevaid kihtrünkpilvi.

 

Keskkonnaagentuuri riigi ilmateenistuse auhind. KelvinHelmholtzi lained kiudpilvel (Võrumaa, 4.06.2017). Ain Vindi.

Keskkonnaagentuuri riigi ilmateenistuse auhind. Ain Vindi

Keskkonnaagentuuri riigi ilmateenistuse auhind. Ain Vindi

Kelvin-Helmholtzi lained kiudpilvel (Cirrus fluctus). Fluctus on maailma meteoroloogiaorganisatsiooni äsjailmunud veebipilveatlase uus pilvenimetus – tavaliselt lühikese elueaga lainekujundus. Lained on pildil hästi välja arenenud. Sellise pilve kujunemiseks peab olema kaks õhukihti, mille tihedus ja liikumise kiirus on tuulenihke tekkeks piisavalt erinevad. Õhukihtide liikumissuunad tavaliselt ei ühti ning sel juhul võivadki piirpinnal areneda pilvelained.