UUDISTAJA
11. juuni 2014
LOODUSAJAKIRI SOOVITAB
Eesti Looduse suvenumber: lilled, linnud ja Matsalu rahvuspark
Juuni-juuli kaksiknumbri juhatab sisse kirjutis aasta orhideest hallist käpast. Kuigi see silmapaistev käpaline on Lääne- ja Põhja-Eestis veel üsna tavaline, võivad kuivade niitude pindala vähenemine ja muud ohutegurid ka tema arvukust meil tunduvalt vähendada. Esialgu ei ole meil siiski suuremat muret halli käpa tuleviku pärast.
Uues numbris on mitut puhku käsitletud linde. Põllulinnustiku mitmekesisuse kahanemine on mureteema Riho Marja pikemas artiklis. Kindlasti saab rakendada lihtsaid, põllumehele vähekulukaid abinõusid, et põllulindudele paremaid tingimusi luua. Karl Ander Adami võtab oma fotoloos vaatluse alla suitsupääsukese ja tema pereelu. Matsalu rahvuspark seostub suuresti linnustiku kaitsealaga; sealsete linnu-uuringute ajaloost ja tulemustest kirjutab Maire Toming.
Putukate artiklisarjas on Mati Martinil seekord kõne all täismoondega putukate väiksemad seltsid: kaamelkaelalised, suur- ja võrktiivalised, koonulised ja kirbulised. Anti Vasemägi tutvustab aga meie lõhilasi tabanud ohtlikku neeruparasiiti, keda viimastel aastatel on meie vetest leitud muret tekitavalt palju.
Matsalu rahvuspark tähistab juunis kümnendat aastapäeva. Esimest aastakümmet meenutab ja vaatab tulevikku Kaja Lotman. Rahvuspargi mälumaastikke vaatleb Mari-Ann Remmel, paepanku rahvuspargi läheduses Rein Einasto ning Penijõe matkaradadele juhatab Marju Pajumets. Jaan Laas püstitab huvitava hüpoteesi Matsalu Neidsaare mäe ajaloo kohta.
Intervjuus keskkonnaministeeriumi kantsleri Andres Talijärvega keskendutakse looduskaitse ja metsamajanduse kokkupuute- ja murekohtadele. Lühivastustest saab teada, kuidas arvutada tuleohuindeksit, ning miks eesti keeles on taimedel tütred ja loomadel pojad. Paras aeg on ka üle vaadata juuli alguses jõustuv uus igaüheõigus ehk reeglid, mille järgi käituda looduses võõral eramaal.
Eesti Loodust saab tellida loodusajakirja veebist: e-pood.horisont.ee/ajakirjade-tellimine/.
Eesti Loodus
LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID
Enn Kaup
Kukus tuleb juttu Antarktikast
Kuku raadio iganeljapäevases saates „Loodusajakiri” kõneleb sel nädalal TTÜ geoloogia instituudi vanemteadur Enn Kaup, mees, kes on käinud Antarktikas rohkem kui ükski teine eestlane – lausa üheksal ekspeditsioonil. Usutluse põhjus on asjaolu, et Loodusajakirja „Looduse raamatukogu” sarjas on ilmunud Enn Kaubi raamat „Imekaunis Antarktika”. Juttu tuleb lõunamandril käinud eestlastest, üha hoogustuvast Antarktika-turismist, keskkonnakaitsest ja tulevikust. Küsitlenud on Toomas Jüriado.
Järgmisel nädalal hakkame tutvustama Eesti Looduse suvenumbri artikleid, kuu viimases ja juulikuu esimeses saates räägib aga pööripäevaks ilmuvast Eesti Metsa suvenumbrist selle ajakirja peatoimetaja Hendrik Relve.
Selle Peep Looritsa foto valisid hindajad mullu parimaks seenepildiks
Aeg mõelda fotovõistlusele
Ajakiri Eesti Loodus on andnud teada, et jälle on tulekul ajakirja traditsiooniline loodusfotovõistlus. Pilte saab üles laadima hakata küll alles septembris, aga küllap on aeg looduses fotoaparaadiga ringi liikudes pidada silmas ka oma võimalikku osalust. Vt lähemalt www.eestiloodus.ee.
EESTI SÕNUMEID
Keskkonnakäpad ootavad veel väljajagamist (foto: Indrek Arula / Keskkonnaamet)
Selgusid Keskkonnakäpp 2014 võitjad
Eile kuulutati pidulikul galal Tallinna reaalkoolis välja keskkonnaameti keskkonnahoidliku haridustegevuse konkursi Keskkonnakäpp võitjad. Kuues eri kategoorias jagati kokku 26 auhinda; konkursile oli üle Eesti esitatud kokku 187 algatust ja tegu.
Konkursiga tõsteti esile neid, kes on jätnud positiivse jälje mõne keskkonnateadliku algatusega või panustanud haridustegevuse edendamisse. Auhinnad jagati välja kuues kategoorias: tubli tegutseja, tark tarbija, õnnelik õppija, kogukonna kaasaja, innukas innovaator ja rahva lemmik.
Edukaimaks osutus Räpina aianduskool, kes sai oma sõbrapäeva tomatiprojektiga parima kooli auhinna nii kogukonna kaasaja kui ka rahva lemmiku kategoorias. Innuka innovaatori tiitli sai Viljandi huvikooli loodusring, kelle süsteemiväline kätepesusüsteem sai žürii maksimumpunktid oma tõeliselt innovaatilise lahenduse eest, kus vee filtreerimiseks kasutati vana külmkappi ja nelja kihti turvast, millega tehti valmis täiesti autonoomne kätepesulahendus.
Õpetajatest hinnati Keskkonnakäpa tiitliga Keila kooli õpetajat Lii Seppa, kes on kümne aasta jooksul koos õpilastega algatanud ja vedanud paljusid keskkonnateemalisi üritusi. Lii Sepp pälvis tunnustust kogukonna kaasaja ja rahva lemmiku kategooriates.
Kõigi auhinnasaajate nimed leiate võrgupaigast www.keskkonnaamet.ee/uudised-ja-artiklid/selgusid-keskkonnasobraliku-haridustegevuse-konkursi-keskkonnakapp-2014-voitjad/.
Keskkonnaamet/Uudistaja
Riikide erinevused suhtumises jäätmekäitlusse on suured. Sellist Lõuna-Euroopas üsna tavalist pilti meie linnades kuigi tihti ei näe. Foto on tehtud mõne aasta eest Albaanias
Kilekotil ja kilekotil on vahe
Valitsus toetas 5. juunil Euroopa Parlamendi algatust vähendada kilekottide tarbimist, kuid leidis, et kilekottide eri liigid tuleks täpselt sõnastada.
Peale tavalise plastkandekoti, mida saab osta kassa juurest, tuleks keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse esitatud ettepaneku järgi eraldi mõistena esile tuua ka väga õhukesed kilekotid, millesse saab näiteks panna puuvilju, liha või kala ja mis on olulised toiduhügieeni seisukohast. Ka nende kilekottide tarbimist tuleks vähendada, kuid samas tuleb silmas pidada nende otstarbe eripära ja teisi võimalusi.
Kui ei ole muud võimalust, on väga õhukesi kilekotte ilmselt ka edaspidi vaja tasuta jagada selleks, et toit ei määrduks ega määriks ülejäänud kaupa. Samuti on tähtis vältida, et pakendeid juurde ei tekitataks: kui üliõhukeste kilekottide kasutust piirata, võib see lihtsasti juhtuda.
Eesti jaoks on oluline, et iga liikmesriik saaks ise otsustada, kuidas plastkandekottide tarvitust vähendada. Arvestada tuleb liikmesriikide eripärasid ning jätta piisavalt aega meetmeid rakendada.
Komisjoni algatuse mõjuhinnangus on toodud 2010. aasta plastkandekottide keskmine tarbimine liikmesriikide kohta. See erines liikmesriigiti olulisel määral: õhukeste kilekottide aastane kasutus elaniku kohta ulatuvat komisjoni hinnangul neljast kotist Taanis ja Soomes 466 kotini Poolas, Portugalis, Slovakkias ja Eestis. Eesti arvates ei ole selles mõjuhinnangus toodud andmed õhukeste plastkottide kasutuse kohta usaldusväärsed ega õiged.
Eesti kaupmeeste liidu küsitluse põhjal on praeguseks selgunud, et Eestis tarbitakse ühe inimese kohta aastas umbes 38 plastkandekotti ja 171 tasuta pakendamiseks mõeldud väga õhukest kilekotti. Suur osa nendest kottidest kasutatakse ära energiatootmises jäätmepõletus- või tsemenditehastes.
Keskkonnaministeerium/Uudistaja
Tartu Küüni tänava põhjaliku uuenduse käigus on rajatud mitu eripärast jalgrattahoidlat
Mais kaardistasid tartlased ligi 15 000 km rattaretki
1.–31. maini kestnud üleeuroopalisel jalgrattamarsruutide kaardistamise võistlusel kogusid Tartu ratturid mobiilirakenduse Endomondo andmeil 14 573 kilomeetrit ehk enam kui Maa läbimõõdu jagu. Eelmise aastaga võrreldes paranes tulemus absoluutarvudes tublisti, ehkki mitte Euroopa linnade edetabelis.
Möödunud aastal sõitsid Tartu ratturid kokku 11 647 km, selle tulemusega jõuti 8. kohale. Ka osalejaid oli tänavu märksa rohkem: mullu 165, sel aastal 248. Edetabelis kerkimiseks sellest paraku ei piisanud: teised olid veelgi tublimad ning lõpuks jäi Tartu 22. kohale.
Et võistlus läheb üha tihedamaks, on näha sellestki, et 2013. aastal võitis esikoha Tallinn 55 762,02 kilomeetriga, 2014. aasta võitja Varssavi kogus aga 295 150 km, üle viie korra rohkem. Aga Tartu sai igal juhul täpsema jalgrattaliikluse ülevaate, mis võimaldab linna tööd kergliikluse heaks paremini planeerida.
Osalejate vahel loositi välja 15 kahekümneeurost kinkekaarti spordipoelt Hawaii Express. Edetabeli leiate võrgupaigast www.europeancyclingchallenge.eu/ecc2014/.
Tartu linnavalitsus / Uudistaja
Ehitustöö TÜ botaanikaaias
TÜ botaanikaaed ehitab 110-aastase palmi ümber uue kasvuhoone
Tartu ülikooli botaanikaaed sulges 1. juunil palmihoone remondiks. 110-aastase kanaari datlipalmi ja veel mitmesaja soojalembelise taime ümber ehitatakse uus energiasäästlikum kasvuhoone.
Arhitekt Ingrid Mardi kujundatud ja 1984. aastal valminud palmihoone klaaskatted on hakanud mõranema ja suure niiskuse tõttu on kahjustada saanud küttesüsteem. Et parandada taimede kasvuolusid ja luua huvilistele mõnusam keskkond, puhastatakse rauast konstruktsioonielemendid, vanad klaaskatted asendatakse alumiiniumtarinditel plastkatetega ning välja vahetatakse kogu küttesüsteem. Uus hoone on arvestuslikult 25–30% energiasäästlikum.
Palmimaja liigutatavad taimed on leidnud ajutise kodu botaanikaaia avamaakollektsioonide vahel. Suuremad juurdunud taimed on kaetud võrgu ja kilega, et kaitsta neid kahjustuste eest. „Loodetavasti peab remondile vastu ka meie 110-aastane kanaari datlipalm, mis on üle elanud kaks maailmasõda ja hoone pommitabamuse 1943. aastal,” ütles botaanikaaia juhataja Jüri Sild.
TÜ botaanikaaia palmihoone jääb suletuks septembri lõpuni. Endiselt on võimalik näha sukulentide- ja troopikakasvuhooneid ning avamaakollektsioone. Uuendatud palmihoone avatakse tänavu oktoobris.
Palmihoone remonditööd teeb aktsiaselts EVIKO ja rahastab Tartu ülikool.
TÜ botaanikaaed / Uudistaja
Murray topis, Studio Viridise meistritöö (foto: RMK)
RMK Tallinna kontorisse kolis ninasarvik
RMK Toompuiestee teabepunkti aatriumisse saabus mai lõpus Tallinna loomaaias 41-aastaseks elanud ja Eesti loodusmuuseumilt laenuks saadud teravmokk-ninasarviku Murray topis.
Kogukat ninasarvikut oli huvilistel hea võimalus näha 31. mail, mil RMK korraldas Toompuiestee teabepunktis ja Viimsi looduskeskuses lahtiste uste päeva.
Tallinna loomaaias 2010. aasta alguseni külastajaid rõõmustanud Murray sündis Keenias ja ta püüti loodusest 1971. aastal. 1988. aastal toodi loom Šveitsist Tallinna loomaaeda ja seal elas ta 41-aastaseks, olles üks vanemaid loomaaedades elanud ninasarvikuid maailmas.
Ninasarviku topise valmistamine oli suur proovikivi, sest Eestis ei olnud sel alal kogemusi. Topise anatoomiliselt täpse mannekeeni valmistamine võttis aega viis kuud, samuti töödeldi pikalt algul mitusada kilo kaalunud ninasarviku nahka, Saksamaalt saabusid eritellimusel valmistatud klaassilmad ning topisele paigaldati tehismaterjalist sarv. Topis sai Eesti loodusmuuseumi kogu jaoks lõplikult valmis 2011. aasta alguses ja selle valmimist toetas KIK.
Ninasarvik Murray topis jääb RMK teabepunkti uudistamiseks vähemalt selle aasta lõpuni.
RMK/Uudistaja
Saka Meretornist avanevad suurepärased vaated
Sakal peeti juubelit
1. juunil tähistati Ida-Virumaal Kohtla vallas Saka mõisas mõisa peahoone 150. ja Saka Cliff Hotelli 10. aastapäeva. 14 aastaga on mõisa omanikud Eha ja Tõnis Kaasik nõukogude piirivalvekasarmust rajanud Põhja-Eesti pankranniku pärli. Mõisakompleks on nüüd täielikult restaureeritud.
Tähtpäeval esitleti ka Tõnis Kaasiku raamatut „Saka mõis – varemetest pankranniku pärliks”, mis rohke pildimaterjali toel räägib loo, kuidas üks perekond on loonud räämas, lootusetust nõukogude militaarobjektist kõigile huvilistele avatud nüüdisaegse loodus- ja puhkekeskuse.
Pärast Nõukogude sõjaväe lahkumist 1992. aastal jäi Saka mõis peremeheta. Mõisa taastamise lugu sai alguse 2001. aastal, kui Eesti riik müüs avalikul enampakkumisel Saka mõisa peahoone varemed erakätesse. 1971. aastal, Tartu ülikooli geograafiaüliõpilasena, lõpetas Tõnis Kaasik Põhja-Eesti pankranniku jugasid käsitlenud diplomitöö Saka juga puudutava peatüki saatusliku lausega: „Saka väärib paremat”. 30 aastat hiljem mängis saatus talle kätte harukordse võimaluse oma sõnad ellu viia.
Mõisakompleks taastati samm-sammult. Esimesena avas 2004. aastal uksed ohvitseride elamust ümber ehitatud Saka Cliff Hotell koos restoraniga, seejärel sai pangaveerel asuvast piirivalve prožektorihoonest nelja seminariruumiga Meretorn, sõjaväe laohoonest aga kämpingumaja.
Saka mõisapark on rekonstrueeritud 2011. aastal. Dendroloogilise inventuuri andmetel kasvab pargis 46 puu- ja põõsaliiki. Erilist äramärkimist väärib väga suurte mõõtudega must pappel. Eesti mõisaparkidest on Saka park üks tähelepanuväärsemaid oma tammede poolest. Saka mõisapark on riikliku kaitse all nii arhitektuurimälestisena kui ka looduskaitseobjektina, pealegi jääb ta Ontika maastikukaitseala piiresse.
In Nomine / Uudistaja
Ilmunud on järjekordne linnu-uurijate ajakiri
Eesti ornitoloogiaühing andis läinud nädalal teada, et ilmavalgust on näinud järjekordne EOÜ ajakirja Hirundo number – 2014/1. Seda saab lugeda ka veebis www.eoy.ee/hirundo/.
Seekordne number pajatab veelindude inventuurist Eesti karjäärides 2012. aastal, talvituvate rasvatihaste kehakaalu ööpäevastest erinevustest, 2013. aasta linnu projekti kokkuvõttena nurmkana salkade suuruse ja elupaigakasutuse dünaamikast, linna- ja kultuurmaastike künnivareste pesapaigavalikust ning männileevikese invasioonist Eestis talvel 2012/2013.
EOÜ
Piltuudis: lastele lastekaitsepäevaks
Tartu Annelinna keskel avati lastekaitsepäeval mängu- ja spordiväljaku esimene järk. Endiste pallimänguplatside asemele ehitati mitmekesiseid võimalusi pakkuv spordiväljak, kus saab mängida korv- ja jalgpalli ning lauatennist, teha jõuharjutusi välitreeninguseadmetel ning trikitada rula ja jalgratastega. Ligi 3000 ruutmeetri suurusele spordiväljakule on paigaldatud ka uued pingid ja prügikastid ning jalgrattahoidikud ja rajatud uus haljastus.
Emajõe lodjaselts tõi mai lõpus Kalevipoja kuju juurde Jõekohviku. 1. juunil pakuti seal Põhjaka jäätist, sai meisterdada lodjamudeleid ja nägu maalida. Igal täistunnil 10–15 algasid kohviku juurest tasuta jõeretked lodjal Jõmmu. Paraku oli soovijaid hoopis rohkem kui kuus laevatäit.
Juuni esimesel täisnädalal oli lodjakoja meestel kohviku juures veel nokitsemist.
Piltuudis: Alatskivi looduskeskuse väljapanek sai tõhusa täienduse
Alatskivi mõisa ait-kuivatis juba mitu aastat tegutsenud looduskeskuse mahukas ekspositsioon sai eelmisel kolmapäeval kena täienduse: avati Eesti kahepaikseid tutvustavad põhjalikud stendid.
Nii sisult kui ka vormilt põnev väljapanek valmis LIFE-Nature projekti Dragonlife raames keskkonnaameti toetusel.
Fotol on kolm väljapaneku valmimisel ja esitlusel suurt rolli mänginud inimest: (vasakult) Annelie Ehlvest, Maris Paju ja Voldemar Rannap. Aga abilisi ja tegijaid oli rohkemgi: kahepaiksete ekspert Riinu Rannap, kunstnik Epp Margna, butafoor Terje Kiho, meistrimees Toomas Kalve ja keeletoimetaja Leelo Laurits; trükitööd tegi Salibari reklaamibüroo.
Projekti Dragonlife veebileht on aadressil www.keskkonnaamet.ee/dragonlife.
TASUB OSALEDA
ELF 15. talgusuvi on liblikateemaline
Eestimaa looduse fond (ELF) kuulutas eelmisel nädalal alanuks oma 15. talgusuve. Kodulehel www.talgud.ee on kõigil huvilistel valida üle 20 eripärase talgureisi vahel. Looduskaitse mõtet, elurikkust ja traditsiooniliste töövõtete omavahelisi seoseid tutvustavad talgureisid kulgevad tänavu liblika-aasta märgi all ning viivad esimest korda huvilisi ka piiri taha Lätti.
Koostöös Eesti lepidopteroloogide seltsiga tutvutakse Eesti tavalisemate ja haruldasemate liblikaliikidega, tehakse liblikate heaks talgutöid ning võetakse ette retki nii päeva- kui ka ööliblikate uudistamiseks.
Liblikaretkede info ja kirjapanek on lehel www.talgud.ee/liblikate-aasta/retked.
Selles hoones peetakse homme looduskaitsekomisjoni ettekandepäev
Maapõue kasutamine ja kaitse
on homse Eesti teaduste akadeemia looduskaitse komisjoni 52. ettekandepäeva teema. See algab Tartus kell 11 TÜ botaanikaaia õppeklassis (Lai tn 38).
Komisjoni esimehe Urmas Tartese avasõna järel peavad ettekande Rein Raudsep („Maavarad meie elus eile, täna ja homme”), Enn-Aavo Pirrus („Eluta looduse kaitsest Eestis”), Anne Põldvere („Geoloogia, looduskaitse ja kaevandamine”), Oive Tinn („Kas kivistisi tuleb kaitsta?”), Urmas Tartes („Kaevandamise sotsiaalmajanduslikud mõjud (omavalitsuse kogemusi)”), Kaie Metsaots ja Kalev Sepp („Kaevandusalade rekultiveerimise kogemusi”), Rein Einasto („Näidispaeseinte kujundamine pärast kaevandamist”) ning Kaupo Vipp („Võtmemaavarad bioloogilis-füüsikalises majanduskäsitluses”). Järgneb arutelu.
Tartu loodusmaja seinadki on suures osas läbipaistvad
Loodusmaja paistab läbi
Homme, 12. juunil kell 16 avatakse Tartu loodusmajas (Lille 10) uus näitus „Läbipaistev loodusmaja”.
Näitus juhib külastaja läbi Tartu loodusmaja ja pargiala ning tutvustab selle ehitust, toimimist ja seoseid keskkonnaga: ehitus- ja viimistlusmaterjale, vee- , energia- ja jäätmeringlust, talveaeda ning pargirajatisi. Näitus annab vaatajale võimaluse jälgida, kuidas loodusvarast saab ehitusmaterjal, mil moel kogutakse ja kasutatakse sadevett, käib jäätmete töötlus ja kulg uute asjadena loodusmajja tagasi, saavutatakse energiatõhusus ja palju muud põnevat. Näitus pakub leidmisrõõmu nii õpilastele kui ka täiskasvanutele.
Näituse valmimist rahastasid Euroopa naabrus- ja partnerlusmeetme Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi 2007–2013 projekt „Promoting nature education as efficient mean of awareness raising” ja KIK.
Jäälinnujoonistuste võistluse peaauhinna sai 16-aastane tartlanna Loo Arukask
Loodusmuuseumis saab näha jäälinnu joonistusvõistluse parimaid töid
Eesti ornitoloogiaühingu korraldatud 2014. aasta linnu ehk jäälinnu joonistusvõistlusel osales kokku üle 3000 inimese. Parimaid töid saab näha 20. juunini Eesti loodusmuuseumi trepigaleriis.
Näitusel on esitatud viie vanuseklassi kümme parimat joonistust. Neile on lisatud publiku lemmikud ning eriauhinna saanud tööd. Näitusel välja pandud joonistused on väga eriilmelised: mustvalgest pliiatsijoonistusest seinamaalinguni ja akvarellist kollaažini.
Pärast 20. juunit läheb näitus edasi Ida-Virumaale Avinurme puiduaita, sealt Tartumaale Äksi jääajakeskusesse, teaduskeskusesse Ahhaa ja Tartu loodusmajja.
Taimetarga raja avamine ja metsalillematk
leiab aset 14. juunil algusega kell 11 RMK Oandu looduskeskuse juures. Räägitakse ka Lahemaa kahepaiksetest ja kiilidest.
Eesti taimede avastusretke „Kui palju erinevaid taimi mahub ühele kilomeetrile?!” juhatab taimetark Olev Abner Tallinna botaanikaaiast. Kahepaiksete ja kiilide retke juhib Voldemar Rannap, kes toob Oandu järvest ka lähemaks uurimiseks vee-elukaid välja. Vihmase ilmaga saab nendega lähemalt tuttavaks looduskeskuses slaidiprogrammi kaudu.
Pakutakse kuuma ja külma taimejooki, leivakott tuleb ise kaasa võtta. Jagatakse retsepte, kuidas muuta kodumaised taimed maitsvateks roogadeks ja hoiatatakse ohtude eest taimemaailmas.
Päeva korraldavad RMK ja projekt Dragonlife. Rakverest toob rahvast RMK Metsabuss. Väljutakse kell 10 Aqua keskuse parklast; tagasiteed Rakveresse alustab buss kell 14.30. Info ja registreerimine http://www.loodusegakoos.ee/sundmuste-kalender või telefonidel 676 7010 ja 509 9397.
Helme ordulinnuse varemed on üks loodusuurijate päeva ekskursiooni sihte
Loodusuurijaid oodatakse Helme valda
37. Eesti loodusuurijate päev toimub 28.–29. juunil Valgamaal Helme vallas Ala-Taagepera piirkonnas.
Esimese päeva kavas on pärast avamist ja tervitusi hulk õppekäike loodusesse, et täiendada oma teadmisi taimede, samblike, torikseente, maismaatigude, päevaliblikate ja kiilide kohta. Pärast õhtusööki peab Tuul Sepp teadusettekande „Isiksuse uurimine loomadel”; päeva lõpetab kultuuriprogramm.
Teisel päeval siirdutakse ekskursioonile Helme ordulinnuse varemetesse ja Barclay de Tolly mausoleumi.
Tellitud bussid väljuvad Tallinnast rahvusraamatukogu eest kell 7 ning Tartust Vanemuise ülemisest parklast kell 9. Majutus on korraldatud Kivimäe turismitalus ja Ala põhikoolis. Eesti LUSi liikmed peavad osavõtu eest tasuma 6 eurot ja teised 12 eurot.
Registreeruda palutakse e-posti teel: secretarius@elus.ee.
Linnuhuvilised kohtuvad Saaremaal
Eesti ornitoloogiaühingu traditsioonilised lahtised suvepäevad on sel aastal 28.–29. juunil Saaremaal Kihelkonnal.
Suvepäevade kava, info osalustasu, transpordi jm kohta ning registreerimisankeedi leiab EOÜ kodulehelt www.eoy.ee. Kavas on jutud Saaremaa linnustikust, mitut sorti linnuõpet, kultuuri- ja linnuretked, lõke ja meelelahutus jpm. Oodata on ka üllatusi. Eraldi tegevused on noortele ja lastele. EOÜ suvepäevad on suurim linnuhuviliste kokkusaamine Eestis. Osa võivad võtta kõik huvilised, tulla võib kogu perega. Suvepäevadele tuleks registreeruda hiljemalt 19. juunil. Päevi toetab KIK.
Paar meeldetuletust
23. maist on Tallinnas Tornide väljaku pargis kuni augusti lõpuni jälle vaadata rahvusvahelise Tallinna lillefestivali aiad. Järjekorras juba kuuenda festivali teemad on „Suhtlusaed” ja „Võluaed”. Tänavu osaleb festivalil välismaiseid aiakunstnikke Soomest, Saksamaalt ja Leedust.
Fotol on Luua metsanduskooli aed.
Tallinna tehnikaülikooli muuseumis on alates aprilli lõpust näitus „Eesti energeetika”, mida saab vaadata kuni 2016. aasta jõuludeni.
Näitusel näeb ja saab oma käega katsuda kaevandatud ehtsat põlevkivikihindit, milles eristuvad kukersiit ja lubjakivi. Estonia kaevandusest pärit vagonetist tohib huviline kaasa võtta põlevkivitükikesi. Põneva kogemuse saab matkeseadmega, millega on võimalus virtuaalselt kaevanduses töötada kas ekskavaatori, buldooseri või kalluriga.
Tartus jalakäijate kaarsillal on Tartu mänguasjamuuseumi juubeliaastale pühendatud näitus „20 aastat armastust”, mille abil saab heita pilgu muuseumi kahekümnele tegutsemisaastale.
29. mail oli külastusmängu „Unustatud mõisad 2014” esimene päev. Kokku on kakskümmend kolm mõisat, milles asuvad koolid, külalistele sel aastal avatud kuuel päeval. Miinimumprogrammina toimub igal täistunnil mõisates giidiga jalutuskäik, lahti on näitused ja kohvikud. Veel korraldatakse koolide tugevuste ja mõisate eripära rõhutamiseks kontserte, töötubasid ja muud huvitavat.
Järgmised külastuspäevad on 12.–13. ja 25.–26. juuli ning 9. august. Lähemalt vt www.unustatudmoisad.ee/.
Fotol üks paljudest Põlvamaa Mooste mõisakompleksi hoonetest.
MAAILMAST
Uurimisrühm sumpas Kongo vesistel aladel kolm nädalat (foto: Simon Lewis)
Maailma loodus võib pakkuda suuri üllatusi
Rahvusvahelise sookaitse töörühma IMCG veebibülletään on vahendanud BBC põnevat uudist: Aafrikas Kongos on avastatud Inglismaa-suurune sooala.
Töid juhtinud Simon Lewisil Leedsi ülikoolist jäi üle vaid pead vangutada: „On tähelepanuväärne, et meie planeedil on veel nii suuri kaardistamata alasid”. Tegelikult olid satelliidifotod andnud vihjeid, et soometsa varjus võib peituda hiiglaslik troopiline turbaala. Seepärast läks aprillis neid paiku uurima Leedsi ülikooli, Kongo looduskaitseühingu ja Congo-Brazzaville’i Marien Ngouabi ülikooli ühisekspeditsioon. Kohati tuli neil ette ohtlikke kohtumisi kääbuskrokodillide, gorillade ja elevantidega. Kolmenädalase retke kõige suurem proovikivi oli siiski vesimärg astumisalune, mis laseb inimesel seal liikuda ainult paaril kuul aastas ja ikka ainult sumpamisi.
Rühma hinnangul on otsati Kongo demokraatlikku vabariiki ulatuva turbaala suurus 100 000 kuni 200 000 km2, turbakihi paksus küünib seitsme meetrini. Sellest saab teadlaste kinnitusel põnevat teavet uurimata piirkonna viimase 10 000 aasta keskkonna- ja kliimamuutuste kohta. Soo turbavarud ulatuvad miljardite tonnideni. Turbasood on iseloomulikud pigem külmadele aladele, kus taimede lagunemine on aeglasem. Väga veerohkes ja kuumas troopikas on selline avastus üpris ebatavaline. Muidugi võeti sellest haruldusest rohkesti proove, et neid hiljem Ühendkuningriigis uurida.
Pole saladus, et paljud maailma turbaalad on ohustatud, eelkõige seetõttu, et neid kuivendatakse põllumaadeks. Avastatud sool vähemalt esialgu seda ohtu pole: teda kaitseb esmajoones eraldatus, aga ta on ka kohaliku tähtsusega kaitseala, mida majandavad kindla kava järgi ühiselt Kongo looduskaitseühing, valitsus ja kohalikud inimesed.
IMCG/BBC/Uudistaja
EL rahastatud PreserveWine-DEMO projektis teeb Fraunhofer IGB koostööd Edecto ja teiste veinitootjatega (foto: Fraunhofer IGB)
Kas tulevikuveinid on sulfitivabad?
Et vältida veini riknemist, lisab suurem osa veinitootjaid neile jookidele sulfiteid. Paraku pole need inimesele päris ohutud: mõnel joojal võivad nad esile kutsuda allergilisi reaktsioone, näiteks astmat. Sestap nõuab EL, et sulfitisisaldust vähendataks, samuti tuleb see märkida veini etiketile. Mõistagi oleksid veinimeistrid ja -tarbijad rahul, kui saaks läbi päris ilma sulfitilisandita.
Sulfiti positiivne roll on kahetine. Ühelt poolt desaktiveerib ta ebasoodsalt toimivaid mikroorganisme: pärme, äädika- ja piimhappebakterid; teiselt poolt on aga antioksüdant, mis aitab säilitada veini aroomi ja värvust. Mikroorganismide vastu aitaksid ka mõned füüsikalised meetodid, näiteks filtreerimine, aga selle kasutus on piiratud, et mitte rikkuda joogi lõhna ja värvust. Kõrgel temperatuuril töötlemine, näiteks pastöriseerimine hävitab soojustundlikke osiseid.
Saksamaa Fraunhoferi piirpindade- ja biotehnoloogia instituudi IGB teadlased püüavad nüüd veini mõõdukal temperatuuril töödelda tehnoloogiaga, mille on välja arendanud ja patentinud Dresdeni firma Edecto. See firma on külmpastöriseerimiseks või rõhuvahetustehnoloogiaks kutsutud meetodit rakendanud puuviljamahlade töötluses: mikroorganismide rakud purustatakse mehaaniliselt, hapendusprotsesse pärsitakse inertgaasiga.
Valminud on katseseade, milles saab tunni jooksul 250–500-baarise rõhuga temperatuuril alla 40 kraadi töödelda kuni 120 liitrit veini. Surve all lahustatakse veinis keemiliselt inertne gaas, kas lämmastik või argoon. Rõhu all gaasi lahustuvus suureneb ja see tungib ka mikroobide rakkudesse. Kui siis rõhku järsult alandatakse, gaas paisub – ka rakkude sees, nii et need lõhkevad. Gaas vabaneb ja on taaskasutatav.
Esimesed tulemused tekitavad optimismi: meetod tundub sobivat nii valgete kui ka punaste veinide töötluseks, kusjuures seda võib rakendada veinitootmise eri faasides.
Nüüd tahetakse katset laiendada tööstusesse, luua mobiilne töötlusseade, mida saaks kasutada eri veinikodades, ning muidugi tuleb küsida ka veinisõprade arvamust.
IGB/AlphaGalileo/Uudistaja
LÜHIKOMMENTAAR
Kas kunagist viga saab parandada?
Vahel paar korda, vahel mõni kord kuus satun ma Tartus nn Vanemuise parki – sellesse, mille kõrval asub Vanemuise vana või väike maja. Eelmisel nädalal märkasin, et seal on hakatud likvideerima aja jooksul sisse tallatud otseteid. Kindlasti kiiduväärne tegu, sest pargile need rajad ilu ei lisa.
Iseasi, kas need parandused ka püsima jäävad. Umbes minuealistele vast tulevad meelde need pikad vaidlused, mis käisid pargi kapitaalse ümberehituse ajal, kui sealt võeti maha suur hulk puid ja põõsaid ning rajati uued teed. Minu mäletamist mööda oli see teenekas geograaf Lev Vassiljev, kes püüdis ehitajaid üle lehekülje ulatunud artikliga toonases ajalehes Edasi veenda tegema parki diagonaalteid nurgast nurka. Oma rohkete kogemuste najal kinnitas ta: muidu tallatakse teed ikka otseks. Paraku teda ei kuulatud, ja paraku oli tal õigus.
Lihtsalt väike näide selle kohta, kuidas teadusmeeste ettenägelikkus hetketegutsejaid külmaks jätab ja kuidas see hiljem kätte maksab.
Toomas Jüriado
Võidupüha ja jaanipäev on sel aastal esmaspäeval ja teisipäeval. Seetõttu ei ilmu järgmine Uudistaja kolmapäeval, 25. juunil, vaid reedel, 27. juunil.
Toimetanud ja pildistanud Toomas Jüriado
Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee
Uudiskirja arhiiv https://www.loodusajakiri.ee/valjaanded/uudistaja/