Currently browsing author

Eestiloodus, Lehekülg 5

Eesti Looduse oktoobrinumber: Läänemeres on varjul elutähtsad merekooslused

Võrreldes maismaaelupaikadega on mere kohta teada võrdlemisi vähe. Suuresti on see seotud asjaoluga, et mereuuringud eeldavad erivahendeid, on kulukad ja keerulised. Ajapikku on tehnoloogiline areng seda valdkonda edasi viinud. Nõnda teame nüüdseks põhjakoosluste kohta tunduvalt rohkem. Ometi hõlmab see infopagas kõigest kolmandikku meie merealast. Ülevaate praegustest teadmistest, väärtuslikumatest mereelupaikadest, nende ……»

 Eesti Loodus

Pihlakas purgis ja saunas

Harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) on Eestis laialdaselt levinud lehtpuu. Teda võib kohata metsade alustaimestikus, niitudel, metsaservadel, mererandadel, aedades ning linnahaljastuses. Pihlaka perekonnast leiab Eestis kasvamas veel pooppuu, keda kohtab looduslikult ainult Lääne-Eestis, mujal ainult haljastuses. Harilikust pihlakast ja pooppuust haruldasem on tuhkpihlakas, kes on looduskaitse all. Tema kasvab Saaremaa ja ……»

 Eesti Loodus

Uudistaja 14.09.2016

  LOODUSAJAKIRI SOOVITAB   Sügiseses Horisondis maitstakse kaunvilju, loetakse mõtteid ja võõrustatakse Iraani šahhi   Horisondi septembri-oktoobrinumbri kaaneloos „Kaunviljad toidavad rahvaid“ kirjutab botaanik Taimi Paal kaunviljadest, mille ÜRO on seadnud tänavuse aasta toiduviljadeks. Näiteks lehmahernes ehk harilik vigna on 200 miljoni inimese igapäevatoit. Millal herned, oad ja teised kaunviljad meie ……»

 Uudistaja

Eesti Looduse lugejamäng algab 12. septembril

12. septembril algab ETV saates „Osoon“ Eesti Looduse lugejamängu teine hooaeg. Igal kuul esitame ühe küsimuse samal kuul ilmunud Eesti Looduse numbri kohta. Kokku on kaheksa vooru, mäng lõpeb maikuus. Vastuseid saab küsimusele saata umbes kolme nädala jooksul, täpsema kuupäeva anname teada eetris ja lugejamängu teemalehel. Vastuseid ootame e-posti teel ……»

 Eesti Loodus, Lugejamäng

Loomi oleks tarvis karjatada veekogude kallastel praegusest palju suuremas ulatuses

Veel sada aastat tagasi pidas Eestis kariloomi võrreldes tänapäevaga väga palju peresid. Lehm ja hobune olid iga maal elava pere kõige olulisem elatusallikas ja palju peeti ka lambaid. Karjamaadel olid suured karjad. Karjamaadeks kasutati ära kõik vähegi rohtu kasvatavad alad. Eriti sobisid selleks kohad, kus muu põllumajandusega ei olnud võimalik ……»

 Eesti Loodus

Eesti on kümne tuhande soo maa

Eesti Looduse augustikuises soodenumbris usutleb peatoimetaja Toomas Kukk soode uurijat ja kaitsjat Eerik Leibakut. Vestluses tuleb juttu terminitest soo, raba ja märgala; arutletakse selle üle, mis on soode looduslikkus ja kuivõrd oluline on jääksoid korrastada. Ühtlasi on kõne all soode väärtused ja kaitse. Eerik Leibak on öelnud, et soo on ……»

 Eesti Loodus

Uudistaja 17.08.2016

  LOODUSAJAKIRI SOOVITAB   Eesti Looduse augustinumber: Eesti on kümne tuhande soo maa Tundub, et soodest kirjutatakse ja räägitakse sageli, ometi ei ……»

 Uudistaja