Currently browsing author

looduskiri

Eesti märk peaks olema “Igav liiv ja tühi väli”

  Inimkond plaanib mehitada Marsi, ja samal ajal kardame mõnesaja kilomeetri pikkust raudteed. Mis toimub? Tahaks, et oskaks sellele vastata. Minu meelest oleks praegu kõige turvalisem kompromiss ehitada Rail Baltic nii palju kui võimalik olemasolevasse koridori, vanadele trassidele, kus ka reisirong sõidaks 160-kilomeetrise tunnikiirusega. See tuleks mitu korda odavam, lõhuks ……»

 Eesti Loodus

Eesti loodusajakirjade uus tegevjuht on Riho Kinks

  Märtsis asus MTÜ Loodusajakiri uue tegevjuhina ametisse Riho Kinks. Enne loodusajakirjade juurde siirdumist töötas ta pikka aega Eesti Ornitoloogiaühingu hariduse ja teavituse spetsialistina ning oli Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordinaator. „Ajakirjad Eesti Loodus, Eesti Mets ja Horisont on tuttavad mitmele eestlaste põlvkonnale. Need on kõige pikema ajaloo ja traditsiooniga omamaised ……»

 Väljaanded
Seitsetäpp-lepatriinu. Foto: Kristian Pikner

Eesti loodusfotod Vikipeedias

  Võrguentsüklopeedia Vikipeedia korraldas koostöös ajakirjaga Eesti Loodus 2016. aasta lõpus seitsmenda pildikogumisaktsiooni HELP („Head Eesti Looduse Pildid“). Eesmärk oli saada Vikipeediasse häid pilte, millel on jäädvustatud kodumaa loodus. Üleskutse mõjul esitati 386 fotot.   Seitsme aasta jooksul on eri autoritelt kogunenud ligi 2900 fotot. „Tulenevalt piltide suurest arvust läbi ……»

 Eesti Loodus

Eesti Metsa kevadnumbris metsade heaperemehelikust kohtlemisest, kõdupuidust ja puitkatustest

  Kuna Eesti metsade heaperemehelik kohtlemine on viimasel poolaastal tõsiselt kahtluse alla seatud, uurime meiegi, kuidas hoida ja majandada metsa, et see oleks heas seisukorras ka tulevikus. Vastuseid otsivad Tartu ülikooli juhtivteadur Asko Lõhmus, Luua metsanduskooli õpetaja Vello Keppart, erametsaliidu juhatuse esimees Ants Erik, metsakonsulent Piret Arvi ning metsatööd tegev ……»

 Eesti Mets

Rändkivide lugu pildis

  Suured kivid püsivad inimelu kestel peaaegu muutumatuna. Seega tundub, et neid on lihtne pildistada: tuleb vaid kohale minna ja ongi tehtud! Kivifotode puhul toimitaksegi väga tihti just niimoodi, kuid siiski ei tasuks seada latti nõnda madalale. Iseäranis nüüd, kus rändrahnud on saanud väärika koha Eesti märgi loos. Nõuandeid rahnude ……»

 Eesti Loodus

Kuressaare linna metsad

  Kuigi linnametsadest rääkimine jääb Kuressaare puhul täna pigem minevikku, siis 19. sajandi algul jäi linna piirkonda 1300 hektarit eeskätt heina- ja karjamaadena käsitletavaid alasid. Nende seas ka 310 hektari suurune Loodemaa heinamaa, kus lagedate alade seas leidus ka suurte tammede, haabade ja teiste lehtpuudega piirkondi. Vähemalt 43 hektari ulatuses ……»

 Väljaanded