Currently browsing author

looduskiri, Lehekülg 3

Kaks kevadist kägukärbest

  Kevadel on õierohked paigad parimad selleks, et teha tutvust meie ärkava putukamaailma kevadekuulutajatega. Üks selline putukas on kindla peale mesilaskägukärbes (Bombylius major), kelle  isendeid võib näha juba aprillikuus mitmesugustel lilleõitel toitumas ja maapinnal või koltunud kulul ennast soojendamas. Kärbselised on putukarühm, kust võiks leida kõige rohkem Eesti faunale uusi ……»

 Eesti Loodus

Kassid on suur oht lindudele

  Suured silmad, ümar pale, nõtke kõnnak, kohev karv ja nurrumine – no kellele ei meeldi kassid? Kuid milline on lemmikloomade salajane elu? Mida teevad kassid siis, kui inimest läheduses pole? Kui suurt mõju avaldavad kassid meie lähiümbruse loomastikule? Paljudel on oma lemmikust ilustatud ettekujutlus. Need mõned kojutassitud hiired ja ……»

 Eesti Loodus

Kas nartsiss kasvab Eestis looduslikult?

  Eelmisel nädalal levis mitmel pool uudis, kuidas Tartumaal Sookaldusel asuv looduslik nartsissipõld on täies õies. Kui looduslik on nartsiss Eestis? Mis hetkest alates võib üht liiki pidada looduslikuks? Kollane nartsiss kasvab looduslikult Lõuna-Euroopas. Eestisse saabus ta Tartu botaanikaaia vahendusel 210 aastat tagasi (1807) ning liik on meil praeguseks ilutaimena ……»

 Eesti Loodus

Gorizontõ Estonii 2017 on pühendatud Eesti loodusuurijatele

  Gorizontõ Estonii 12. number tutvustab silmapaistvaid Eesti loodusteadlasi. Embrüoloogia alal üleilmse tuntusega Karl Ernst von Baeri kõrval on almanahhis juttu mitmest teisest eesti loodusteadusesse tähelepanuväärse jälje jätnud 19. ja 20. sajandi suurkujust, nagu näiteks botaanik Edmund Russowist, liblikauurija Wilhelm Petersenist, biosemiootik Jakob von Uexküllist ning botaanik Karl Reinhold Kupfferist. ……»

 Väljaanded

Eesti Looduse aprillinumbris loodushoidlikust põllumajandusest

  Aprillinumbris keskendume alanud aia- ja põllupidamishooajale. Juhime tähelepanu neile teemadele, mida maaharimisel kiputakse unustama või vähetähtsaks pidama. Avakirjutises on kõne all probleem, mis on saanud vähe kõlapinda, aga siiski omal määral: nimelt oleme jõudmas tolmeldajate kriisi. Ka Eestis ei ole olukord kiita, mistõttu tuleb põllumajanduses  märksa tõsisemalt rakendada loodushoidlikke ……»

 Eesti Loodus

Eesti märk peaks olema “Igav liiv ja tühi väli”

  Inimkond plaanib mehitada Marsi, ja samal ajal kardame mõnesaja kilomeetri pikkust raudteed. Mis toimub? Tahaks, et oskaks sellele vastata. Minu meelest oleks praegu kõige turvalisem kompromiss ehitada Rail Baltic nii palju kui võimalik olemasolevasse koridori, vanadele trassidele, kus ka reisirong sõidaks 160-kilomeetrise tunnikiirusega. See tuleks mitu korda odavam, lõhuks ……»

 Eesti Loodus
Seitsetäpp-lepatriinu. Foto: Kristian Pikner

Eesti loodusfotod Vikipeedias

  Võrguentsüklopeedia Vikipeedia korraldas koostöös ajakirjaga Eesti Loodus 2016. aasta lõpus seitsmenda pildikogumisaktsiooni HELP („Head Eesti Looduse Pildid“). Eesmärk oli saada Vikipeediasse ……»

 Eesti Loodus