Bosonid, piisonid ja taevakaunitarid

 Horisont

4. juulil teatati Euroopa tuumauuringute keskuses CERN-is uue osakese avastamisest. Juba juulikuus kirjutas CERN-is töötav eesti füüsik Andi Hektor, et see uus osake on kõige tõenäolisemalt elementaarosakeste Standardmudeli Higgsi boson. Septembrikuu Horisont toob lugejani füüsikute Andi Hektori ja Kristjan Kannikese ühise pikema ülevaate sellest, kuhu on Higgsi bosoni avastamislooga jõutud tänaseks. Artikliga “2012 osakestefüüsikas: Higgsi boson” on kaasas eriküljed, millel ülevaade aparaadist, millega too Higgsi osake avastati ehk Suurest Hadronite Põrgutist, samuti nüüdisaegse osakestefüüsika hetkeseisust ja Higgsi osakese kohast selles.

Astronoom Laurits Leedjärve artikkel “Magnetarid ja teised kummalised taevakaunitarid” räägib ülikiirelt pöörlevaist ja ülitugeva magnetväljaga üksikpulsareist, mis on näide eriti eksootilistest füüsikalistest tingimustest, mida kunstlikult luua ei saa ja mille uurimine aitab füüsikat edasi arendada.

Indrek Rohtmetsa artikkel “Euroopa põlislaante sümboli langus ja tõus” tutvustab Euroopa piisonit ja tema kaitset läbi ajaloo, Aivar Jaeski loob seoseid Vene ja Prantsuse armee kahesaja aasta taguse vastasseisu ning eesti talupoegade iseteadvuse vahele, Artu Ellmann kirjutab spordi ja geodeesia kokkupuutest Londoni olümpial, Andrus Mölder riikidele ja ühtaegu ka riigita rahvastele läinud olümpiamedaleist, Reet Piiri moe- ja talupojarõivast, skulptor Tiiu Kirsipuu oma kogemusest ida ja lääne ravimeetoditega, Ülo Kask bioenergeetikast.

Raamaturubriigis tutvustame üht mõjusat loodusteaduslikku raamatut, mis lõpuks ometi ilmub ka eesti keeles – Charles Darwini “Liikide tekkimist”.

Lisaks pakume kooliaasta alguse puhul väärilise ja mahuka lõpetuse tänavusele rahvusvahelisele füüsikaolümpiaadile – selle suve kodusele suursündmusele. Sellele on pühendatud nii Oleg Košiku pikem intervjuu IPhO 2012 ühe peamise eestvegaja ja ülesannete koostaja Jaan Kaldaga kui ka hulk lühemaid, mis tehtud IPhO 2012 osalenutega üle maailma.