Currently browsing category

Eesti Loodus

Kassid on suur oht lindudele

  Suured silmad, ümar pale, nõtke kõnnak, kohev karv ja nurrumine – no kellele ei meeldi kassid? Kuid milline on lemmikloomade salajane elu? Mida teevad kassid siis, kui inimest läheduses pole? Kui suurt mõju avaldavad kassid meie lähiümbruse loomastikule? Paljudel on oma lemmikust ilustatud ettekujutlus. Need mõned kojutassitud hiired ja ……»

 Eesti Loodus

Kas nartsiss kasvab Eestis looduslikult?

  Eelmisel nädalal levis mitmel pool uudis, kuidas Tartumaal Sookaldusel asuv looduslik nartsissipõld on täies õies. Kui looduslik on nartsiss Eestis? Mis hetkest alates võib üht liiki pidada looduslikuks? Kollane nartsiss kasvab looduslikult Lõuna-Euroopas. Eestisse saabus ta Tartu botaanikaaia vahendusel 210 aastat tagasi (1807) ning liik on meil praeguseks ilutaimena ……»

 Eesti Loodus

Eesti Looduse mainumber tutvustab aasta sammalt ja lindu

Eesti Looduse mainumbri kaanetäht on karusammal, tänavuse aasta sammal. Karusammal, rahvasuus ka käolina, on kergesti äratuntav laia levikuga samblaliik. Seetõttu ongi just see liik saanud esimesena aasta sambla tiitli. Avakirjutisest saame teada, mis seos on karusamblal kägude ja linaga ning kuidas need põnevad kahekojalised taimed viljastuvad. Võiks ju arvata, et ……»

 Eesti Loodus

Eesti Looduse aprillinumbris loodushoidlikust põllumajandusest

  Aprillinumbris keskendume alanud aia- ja põllupidamishooajale. Juhime tähelepanu neile teemadele, mida maaharimisel kiputakse unustama või vähetähtsaks pidama. Avakirjutises on kõne all probleem, mis on saanud vähe kõlapinda, aga siiski omal määral: nimelt oleme jõudmas tolmeldajate kriisi. Ka Eestis ei ole olukord kiita, mistõttu tuleb põllumajanduses  märksa tõsisemalt rakendada loodushoidlikke ……»

 Eesti Loodus

Eesti märk peaks olema “Igav liiv ja tühi väli”

  Inimkond plaanib mehitada Marsi, ja samal ajal kardame mõnesaja kilomeetri pikkust raudteed. Mis toimub? Tahaks, et oskaks sellele vastata. Minu meelest oleks praegu kõige turvalisem kompromiss ehitada Rail Baltic nii palju kui võimalik olemasolevasse koridori, vanadele trassidele, kus ka reisirong sõidaks 160-kilomeetrise tunnikiirusega. See tuleks mitu korda odavam, lõhuks ……»

 Eesti Loodus
Seitsetäpp-lepatriinu. Foto: Kristian Pikner

Eesti loodusfotod Vikipeedias

  Võrguentsüklopeedia Vikipeedia korraldas koostöös ajakirjaga Eesti Loodus 2016. aasta lõpus seitsmenda pildikogumisaktsiooni HELP („Head Eesti Looduse Pildid“). Eesmärk oli saada Vikipeediasse ……»

 Eesti Loodus