Currently browsing category

Eesti Loodus, Lehekülg 2

Mesimagus angervaks

  Juunist augustini mattuvad niisked puisniidud, lodud, sood, soometsad ja veekogude kaldad heledasse õiemerre ja õhus levib mesimagus kaneeli- ja vanillilõhn ning tolmeldajad sumisevad. On angervaksaaeg. Ilmselt nii mõnigi looduses liikuja on suvel pidanud ligi kahemeetrisest angervaksamüürist läbi murdma. Proovi ise imelihtsat angervaksasiirupit teha! Loe juuni-juuli 2017 Eesti Looduses ilmunud ……»

 Eesti Loodus

Eestil on nüüd ka aasta seen

  Eesti loodusuurijate seltsi juures tegutsev Eesti mükoloogiaühing on algatanud uue tava: valida aasta seen. Valik langes seeneliigile, mida kauni välimuse ja heade maitseomaduste tõttu tunnevad ilmselt kõik Eesti inimesed. Nii sai 2017. aasta seeneks harilik kukeseen. Loe erinevatest kukeseentest Eestis ja maailmas, kukeseente sugulastest ja paljust muust Eesti Looduse ……»

 Eesti Loodus

Väike-kärbsenäpp: söakas muusik ja nobe kärbsepüüdja

  Eesti loodus ei väsi üllatamast. Mida rohkem õpid liike eristama ja tundma, seda rohkem neid tundub Eestis lei­duvat. Ainuüksi sulelisi on siin kohatud ligi nelisada liiki. Suitsupääsukest, harakat või hallvarest teavad paljud, kuid mida varjulisema eluviisiga lind, seda vähem teda tuntak­se. Nii on ka väike­-kärbsenäpiga, kelle olemasolust pole tõenäoliselt ……»

 Eesti Loodus

Kes aias? Kes aias? Linn on aias

  Linnaaiandus on urbanistliku keskkonna osa olnud aegade algusest saadik. Ei ole vahet, mis ajenditel on loodud aiandusalasid, eelkõige vastab aiapidamine inimese ürgsematele vajadustele: olla loominguline, tegus ja kasvatada midagi ise. Eesti Looduse 2017. aasta aprillikuu numbris kirjutas maastikuarhitekt Merle-Karro Kalberg linnaaiandusest maailmas ja Eestis. MTÜ Maheaed juhatuse liige Siim ……»

 Eesti Loodus

Eesti juubeli aasta puu on valitud

  Aasta puu tulevasel Eesti Vabariigi juubeli aastal on laukapuu (Prunus spinosa). See teravate asteldega põõsas, teise kaitsekategooriasse kuuluv luuviljaline, on looduslikult levinud Lääne-Saaremaal. Teda on kasutatud ploomi pookealusena ning kaunite õite ja siniste viljade tõttu ilupõõsana, seetõttu on metsistunud laukapuu leiukohti teada ka Eesti mandriosast. Visa ja vastupidav laukapuu ……»

 Eesti Loodus