Currently browsing category

Eesti Loodus, Lehekülg 8

Eesti Looduse septembrinumber juhib tähelepanu uuele üleilmsele keskkonnaprobleemile

Globaalse kliimasoojenemise kui valusa keskkonnaprobleemi üle on aastaid arutletud ja leevendusvahendeid otsitud. Ühtviisi muret tekitav on teine üleilmne keskkonnamuutus: hapestuv maailmameri. Teadlased on sellele leidnud kinnitust: alates 18. sajandi lõpust on maailmamere pH logaritmilise skaala järgi langenud suisa 26%. Selline nukker suund jätkub, kui inimtegevusest tulenevat süsihappegaasiheidet ei reguleerita. Happelisemaks ……»

 Eesti Loodus
Sven Zacek - Loomafotode peaauhind 2014

Eesti Looduse fotovõistlus 2015

  Tähtajad Võistlusfotod sai üles laadida 1. septembrist 1. oktoobri keskööni. Võistluse lõpuõhtu aja ja koha saab teada oktoobri lõpul Eesti Looduse kodulehelt. Nõuded fotole Foto peab olema tehtud Eestis ning sellel jäädvustatud vabalt looduses elavad loomad, taimed või seened üksi või mitmekesi. Fotod inimesega harjunud loomadest või istutatud taimedest ……»

 Eesti Loodus, Fotovõistlus

Mis on Pärnumaa kõrgeim “mägi”?

Ajakirjas Eesti Loodus tutvustab geograaf Taavi Pae maakondade kõrgemaid kohti ning on augustinumbris järjega jõudnud Pärnumaale. Nii 1983. aastal ilmunud Pärnu rajooni raamatus sarjast „Siin- ja sealpool maanteed“ kui ka 1994. aastal trükivalgust näinud „Eesti entsüklopeedia“ 7. köites (märksõna „Pärnumaa“) on öeldud, et Pärnumaa kõrgeim koht on Pati voor: 77 ……»

 Eesti Loodus

Eesti Loodus on kuumalainel

On ühtviisi kehvasti, kui suvi on liiga jahe või ülemäära kuum. Peagi ilmuvas augustinumbris keskendume kuumadele suveilmadele. Mait Sepp, Valentina Sagris ja Tanel Tamm veenavad lugejat end suviste kuumalainetega harjutama, sest kliima muutudes saavad need üha tavalisemaks. Vaadates aegridu, ilmneb, et vähemalt 27 °C leitsakupäevi on Eestis tõepoolest aina sagedamini ettte ……»

 Eesti Loodus

Kuidas ja miks sai Riia lahest Liivi laht?

Eesti Looduse liivlaste erinumbris (juuni-juulinumber) uurime Tartu ülikooli geograafia emeriitdotsendilt Heino Mardistelt, kuidas sai Riia lahest Liivi laht. Heino Mardiste: Eestit piirava mere osade nimed on mandrilt vaadates väga õnnestunud: Soomest eraldab meid samanimeline laht, läände jääb Läänemeri (võrdle soomlaste Itämeri) ja liivlaste (kunagist) asuala ääristab poolkaarena Liivi laht. Seda lahte ……»

 Eesti Loodus

Eesti Loodus juhatab liivlaste juurde

Tänavune piirkondlik erinumber viib Eestist välja Lätimaale: alale, kus omal ajal elasid ja tegutsesid liivlased. Põliseid liivlasi enam ei ole, ent sellegipoolest elab liivi identiteet edasi. Seda tänu Kuramaa liivlaste ehk kuralaste järeltulijatele, liivi huvilistele Lätis ja mitmel pool maailmas, samuti tänu Eestis tegutsevale liivi sõprade seltsile. Erinumbris tutvustame Põhja-Kuramaale ……»

 Eesti Loodus