Currently browsing category

Eesti Loodus, Lehekülg 9

Loodusajakiri tunnustas õpilasi nende uurimistööde eest

Möödunud reedel, 24. aprillil anti õpilaste teadusfestivalil kätte õpilaste teadustööde riikliku konkursi auhinnad. Peale peapreemiate (5 tööd) anti välja gümnaasiumiastme ja põhikooliastme preemiad ning arvukalt eriauhindu. MTÜ Loodusajakiri tunnustas eriauhindadega kolme õpilast: Kaspar Möldrit (fotol) Saaremaa ühisgümnaasiumi 12. klassist (Kormorani toitumisest Saaremaal), Piret Pütsepa (fotol) Tartu Jaan Poska gümnaasiumi 12. ……»

 Eesti Loodus

Kuidas hoida kimalasi?

Eesti Looduse aprillinumbris kirjutavad ökoloogid Virve Sõber, Mariann Leps, Marika Mänd ja Tiit Teder väga olulisest teemast: kimalastest. Kimalaste roll tolmeldajatena on ülisuur: 88% kogu maailma õistaimeliikidest vajab tolmeldajatena loomi ja väga sageli täidavad seda rolli just mesilaselaadsed, s.o kimalased, meemesilased ja erakmesilased. Milline on kimalase aastaring? Kevadel, umbes aprillis, vajavad ……»

 Eesti Loodus

Aprillikuu Eesti Loodus: linnud, kimalased, loodusharidus ja Darwin

Eesti omapäraseid loodusväärtusi on ulatuslikud rannakarjamaad, mille taastamise ja hoidmisega on vaeva nähtud varsti juba 20 aastat. Niitude majandamine põhjustab taimestikus küllaltki kiireid ja silmanähtavaid muutusi, kuid linnustiku suundumused võtavad rohkem aega ja on ebaselgemad. Tartu ülikooli ja Eesti maaülikooli looduskaitsebioloogide ühisuuringu tulemustest saab lugeda aprillinumbri põhiartiklist. TÜ ja EMÜ ……»

 Eesti Loodus

Uuenenud Eesti äikesevaatlejate võrk otsib vaatlejaid

Kümnendat vaatlushooaega alustav Eesti äikesevaatlejate võrk otsib uusi vaatlejaid, kes aitaks koguda andmeid äikese ja ohtlike äikesenähtuste kohta Eestis. Sellest aastast on vaatlusmetoodikat uuendatud ja lihtsustatud. Äikesevaatlused hõlmavad nüüdsest vaid äikese algus- ja lõpuaegade ning intensiivsuse registreerimist. Senisest suuremat rõhku pööratakse ohtlike ilmastikunähtuste vaatlustele, kuna nende levikust parema ülevaate saamine ……»

 Eesti Loodus

Kuidas plaanitakse taastada tuhat hektarit puisniite?

Märtsinumbris uurib Eesti Looduse toimetus pärandkoosluste kaitse ühingu juhatuse liikmelt Ott Luugilt, kuidas plaanitakse taastada 1000 ha puisniite.   Isegi looduskauged inimesed on kuulnud puisniitudest. Teame, et nende puudega põlisheinamaade liigirikkus on silmapaistev kogu maailmas ning et nende ilmes peegeldub meie esivanemate eluviis, aga ka ilumeel. Sellest hoolimata on puisniidud ……»

 Eesti Loodus