Eesti Loodus: kariloomad Pärnus, ilmavaatluste pikk ajalugu, Eesti uus kõrgeim mänd ja kuusk

 Eesti Loodus

EL12.indd

Aasta viimases numbris kirjutame sellest, kuidas linnalehmadest on saanud Pärnu visiitkaart. Veiste karjatamine Pärnu rannaniidul on suuresti aidanud taimekooslusel taastuda. Esimesed loomad toodi sealsele rannaniidule 2012. aasta suvel, nüüd hooldab ala juba ligi 220 isendit. Ent Pärnu rannaniidud meeldivad ka lindudele: sealt varem kadunud liigid on naasnud ja uue liigina lisandunud rohunepp. Eluslooduse mitmekesisuse temaatika jätkub geneetilisi uuringuid käsitlevas artiklis. Ükskõik, mil moel teid ja piire tarastatakse, tasub meeles pidada, et taime- ja loomapopulatsioonid vajavad jätkusuutlikkuseks värsket verd, uusi geene väljastpoolt.

Suurema tähelepanu all on veel meteoroloogiaobservatooriumi 150 aasta juubel. Meenutame pikka teekonda esimestest juhuslikest ilmavaatlustest nüüdisaegse vaatlusvõrgu rajamiseni. Ilmateadlane Ain Kallis on muu hulgas sirvinud vanu ajalehti. Nende kirjutiste põhjal tuleb tõdeda, et sajand tagasi oli ilmaennustaja amet küll tänamatu töö.

Detsembrinumbris on juttu ka tänavuse aasta puust kukerpuust ja aasta lindudest viudest. Uudislugu käsitleb Eestist leitud rekordpuid: Põlvamaal Orava kandis mõõdeti meie uued kõrgeimad männi ja kuuse isendid. Ootsipalu männi kõrgus ulatub 46,6 meetrini ja Ootsipalu kuusk 48,6 meetrini. Intervjuu on Eesti loodusmuuseumi juhi Heidi Viluga. Paraku tuleb usutlusest taas välja kurb tõsiasi, et leidub lapsi, kes ei saa aasta jooksul kordagi linnast välja loodusesse.

Detsembrinumbris on esitatud Eesti Looduse fotovõistluse tulemused ja võidutööde galerii. Avaveerus jagab mõtteid Eesti Looduse tänavune aasta autor Peeter Hõrak. Anname teada ka järgmise aasta puu: kuslapuu. Ajakirja lõpus on tavapärane aine- ja autoriregister.

NB! Vormista Eesti Looduse tellimus kindlasti detsembri jooksul. Nii on soodsam! Telli kodulehelt või helista numbril 610 4105.