Eesti Looduse augustinumber kutsub märkama ja kuulama putukaid

 Eesti Loodus

 

Augustis on igati paslik keskenduda putukatele, sest just siis teevad mõned selle seltsi liigid ennast häälekalt kuuldavaks. Õuesid täitev ritsikaliste ja tirtslaste sirin annab ühtlasi märku, et suvi on jõudnud teise poolde. Avakirjutises tutvustamegi neid sihktiivalisi, kes meile sellist kuuldemängu pakuvad. Ent päris kõigil neil ei ole lauluoskust: mõned sihktiivalised on tummad, aga kirjutises tuleb juttu ka nendest liikidest. Artikli autor Veljo Runnel on Eestis elutsevate sihktiivaliste laulud salvestanud ja laadinud portaali www.loodusheli.ee. Seega tasub avakirjutist lugedes need helisalvestised appi võtta.

Augustis on õige aeg juhtida tähelepanu ka aasta liblikaks valitud sini-paelöölasele. Nagu nimi viitab, on tegu öise eluviisiga liblikaga. Õhtupimeduses kohtame teda näiteks mõne välilambi või muu valgusobjekti juures. Väga hõlpsasti võib leida ka ajakirjas tutvustatud hobukastani-keerukoid. Nimelt on see kahjurina tuntud võõrliik jõudnud suurema osa Eesti hobukastaneid praeguseks ajaks inetuks närida: selliste puude juurde tulebki otsima minna. Pruunistunud lehtedega puid võib kohata kõikjal, ent täiesti roheliste lehtedega hobukastanid on sügisel kahjuks suisa harv leid.

Et Eestis elutsevad putukad ka rändavad, ei ole ilmselt kuigi tuntud seik. Mõistagi erineb nende rännak lindude omast, sest putukate rändetsükkel hõlmab mitut põlvkonda. Ränduritest tutvustame lõunast siia saabuvaid sirelaseliike, kelle vöödiline tagakeha meenutab mesilase või herilase oma.

Kuu alguses levisid uudisteportaalides kurjakuulutavad teated läheneva äikesetormi kohta. Õnneks läks suurem maru Eestist mööda. Sellegipoolest tasub äikest karta ja pikse iseärasusi tunda. Äikeseuurija Sven-Erik Enno on lugejaid mitmes tänavuses ajakirjanumbris tublisti harinud. Sedapuhku eritleb ta välgu eri vorme ja kujunemist, tuginedes uusimatele teadmistele äikese kohta.

Looduses uitajatele on artiklivalikus kirjutised, mis juhatavad Viru rabarajale, Vilsandi lähedal asuvatele Käkisilma saarekestele ning Põhja-Ameerikasse Alaskale. Asjalikke matkanõuandeid jagab taas Timo Palo, kes tutvustab matkaks sobilike pottide-pannide ja kausside ning lusikate iseärasusi.

Hulgaliselt häid mõtteid saab kõrva taha panna ka usutlusest farmakognoosiaprofessor Ain Raaliga. Ta aitab selgust tuua ravimtaimede maailmas: kui palju on selles teaduslikkust ja kogemustel põhinevat osa ning mismoodi saab taimest raviomadustega vahend. Ühtlasi on kõne all moehoogudena imetaime staatuse saavutanud liigid, aga ka keemilised ühendid, mille kõike ravivat toimet on hakanud uskuma eestlasedki.

Koos Eesti Looduse augustinumbriga on meil hea meel lugejatele pakkuda kodumaiseid looduslikke ööhääli, mis on koondatud CD-le „Hääled öös‟. Plaadi on koostanud augustinumbri avakirjutise autor Veljo Runnel. Tema ja Fred Jüssi lindistatud palade hulgast leiab näiteks helipildi hariliku ja rohelise lauluritsika, tikutaja ja mudanepi ning sikuvastsete kohta, aga ka hundi ulgumise.

Loodushäälte uut plaati „Hääled öös‟ saab soetada koos augustinumbriga või eraldi: plaati koos paberajakirjaga telli siit (hind 5,9 eur) ja plaati eraldi siit (hind 5 eur). Hinnad sisaldavad postikulu. Ajakiri koos heliplaadiga on müügil ka hästi varustatud poodides üle Eesti.

EL7.indd

Eesti Looduse augustinumber tuleb koos ööhäälte heliplaadiga. (kaanefoto: Veljo Runnel)