Eesti Looduse mainumbri kaanetäht on karusammal, tänavuse aasta sammal. Karusammal, rahvasuus ka käolina, on kergesti äratuntav laia levikuga samblaliik. Seetõttu ongi just see liik saanud esimesena aasta sambla tiitli. Avakirjutisest saame teada, mis seos on karusamblal kägude ja linaga ning kuidas need põnevad kahekojalised taimed viljastuvad. Võiks ju arvata, et samblaid pole kuigi huvitav pildile jäädvustada, kuid artiklit ilmestavad fotod veenavad vastupidises: karusamblad, ja ilmselt teisedki samblad, on väga fotogeensed! Soovitame kõigil kaameraga metsa minna, sest 2016. aastast on korraldatud sammalde pildistamise võistlust, mille kohta leiab teavet Eesti samblasõprade kodulehelt.
Peale aasta sambla on vaatluse all aasta lind: mainumbris saame tuttavaks hariliku turteltuviga. See liik on Eestisse levinud alles hiljaaegu: 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Vahepeal paisus nende populatsioon päris suureks, kuid viimasel ajal on arvukus tugevalt kahanenud. Arvatavasti on seda tinginud eelkõige intensiivistunud karjakasvatus: kariloomad söövad taimed nii kiiresti ära, et seemned ei saa valmida, ning taimtoidulisel turteltuvil ongi nälg majas. Eesti ornitoloogiaühing innustab turteltuvisid märkama: kandke vaatlused ühingu andmebaasi.
Praegu on käes aeg, mil linnud pesitsevad. Võsukesi üles kasvatada pole teadagi lihtne. Sageli ei anna inimesed endale aru, et ka nemad, õigemini nende lemmikud, teevad linnupoegade kasvatamise raske töö ohtlikuks. Me räägime kassidest. Kõige enam ohustavad nad maapinnal ja selle läheduses pesitsevaid liike, kerge saak on ka esimesi lennutunde tegevad pojad. Kirjutises on toodud ohtralt näiteid, kuidas kassid on kogu maailmas linnustikule palju kurja teinud. Hoidkem oma kassid vähemalt lindude pesitsusajal võimalikult tubased!
Eluta looduse raames võtame luubi alla Tamsa Kindralimäe ja Kaali kraatri, maailma kauneima kraatri. Põhjalikult saame lugeda korallriffidest Eesti maastikus: enamjaolt jäävad Ordoviitsiumi-Siluri lubjakivides sisalduvad rifimoodustised sügavale maapõue, ent siin-seal ulatuvad nad massiivsete, ebamääraste või ilma selge kihilisuseta kivimkehadena maapinnale. Peamiselt võib neid kohata Lääne-Eestis ja saartel.
Artiklisarja „Looduse lugu pildis“ viimases osas käsitlevad autorid pildistamisega seotud autoriõigusi: foto autori nimi peab igal juhul olema mainitud. Intervjuus loomaarst Madis Leivitsaga arutletakse metsloomade ravi keerukate valikute üle: see, mis tundub õige inimese seisukohast, ei pruugi olla õige lindude ja loomade vaatepunktist.
Ühtlasi on mainumbris avaldatud üleskutse kaardistada Eesti päevaliblikaid ja tutvustatud kaht kevadist kägukärbest. Hendrik Relve looduselamuse rubriigis saame osa tema retkedest Gröönimaale, vaalade ja muskusveiste juurde.
Eesti Loodus ilmub nii paber- kui ka digiajakirjana. Mõlemat saab soetada meie e-poest.