Eesti Looduse märtsinumbri kaanelugu keskendub ellujäämisele – kuidas linnud meie kliimas talvel hakkama saavad ja kas mõni neist magab ehk ka talveund?

Kuupäev:

Uut ja huvitavat saab lugeda ka Saaremaa muistse taanlaste linnuse, kooliõpilaste koostatud taimevaramu, sabatihaste pildistamise, eestlaste kohusetundlikkuse, hümni laulva koera, Käsmu kultuuri, Valmiera kiriku, loodufotograaf Kalmer Lehepuu pildistamiskire, Antarktika hämmastava elurikkuse, merevaigupealinna Palanga, õõnetuvi pesakastide, Peipsi kaldaliivas peituvate muinasesemete, tselluloositehase ohtude, noore looduskaitsja auhinna ja palju muu kohta.

Intervjuus tutvustab oma teadlaseteed ja –vaateid teenekas ökoloog ja Eesti teadusagentuuri juht Andres Koppel.

Põhjaliku ülevaate saab kanepist kui toidu- ja toorainetaimest ning uiskudest kui matkavahenditest.

Eriti põnev teema on entomovektortehnoloogia:
mesilaste roll tolmeldajatena on teada-tuntud, kuid nüüd on nad võetud appi ka kandma kahjuritõrjevahendeid laiali otse taimeõitesse. Saak võib suureneda isegi poole võrra, ja sugugi mitte looduskeskkonna arvelt!

Tellimine: www.loodusajakiri.ee/pood

Kaanefoto: Leevike (Karl Adami)

Jagan artiklit

Liitu uudiskirjaga

- Saadame sulle uudiseid Loodusajakirja värskete väljaannete ja muude olulisemate teemade kohta

Viimased artiklid

Artiklid tellijatele

TUNNE LOODUST | Neli lumikellukest, keda võid kohata aias või aia taga

Lumikellukesed paljunevad omasoodu ja kalduvad metsistuma. Õpime nende liike tundma!

Linnaaiad ja nende asukad ökomure ajastul

Linnade rohealad on planeedi elurikkuse hoius väga tähtsal kohal,...

Karl II ja tema printsess

Karl II oli ilmselt kõige kuulsam ja enim armastatud must-toonekurg maailmas.