Eesti Looduse Peipsimaa erinumber

 Eesti Loodus

EL14_5_kaas.inddEesti Looduse toimetus on mainumbriks kokku seadnud huvitava ülevaate Peipsimaast. Seda piirkonda on kaardil määratletud mitmeti, nõnda ei ole ka äsja ilmunud ajakirjas väga selget piiri joonistatud. Ent üks on kindel – tegu on Peipsi järve lääne- ja põhjakalda lähema või kaugema ümbrusega.

Peipsi järve elustikust on inimesi eelkõige huvitanud kalad ja nende püüdmine. Üldteada on Karl Ernst von Baeri roll kalapüügireeglite kehtestamises Peipsi järvel 1859. aastal. Peterburi arhiivides Baeri ekspeditsioonide materjale uurinud Erki Tammiksaar toob oma artiklis päevavalgele seni teadmata fakte ja avaldamata jooniseid.

Pikema intervjuu on teinud Rainer Kerge. Nüüdisaegse kalanduse kohta arvab MTÜ Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu juhatuse esimees Urmas Pirk, et kutselisi kalureid peaks järvel olema poole vähem. Peipsiga seostub paljudel ka oluline vääriskala rääbis, kelle arvukuse vahepealne madalseis näitab paranemise märke. Vaatleme ka Eesti ja Vene poole koostööd piiriveekogu kasutamisel.

Peipsi kaldale jäävat Eesti suurimat, Peipsiveere looduskaitseala tutvustab Madli Jõks. Ülle Kukk kirjeldab Peipsimaa taimharuldusi, Rein Einasto Kallaste liivakivipaljandit ning Taavi Pae Peipsimaad geograafi pilguga.

Peipsimaa inimesed on etniliselt ja kultuuriliselt iseäralikud. Toomas Jüriado annab juhatusi vanausuliste maal rändamiseks. Ei puudu ka kuulsa Peipsi sibula kirjeldus. Peipsimaa ühe sümbolina on need isegi erinumbri kaanel.

Peipsi ümbruse rahvapärimusest teeb ülevaate Marju Kõivupuu. Omi tähelepanekuid Peipsi veere inimestest lisavad Nils Niitra ja Tiit Kändler. Peipsi järv on kuulus oma lotjade ja kunagise laevastiku poolest: sellest teeb ülevaate Liisa-Lota Kaivo. Katre Palo aga juhatab lugeja Peipsimaa matkaradadele.

Peipsimaa erinumber on ilmunud koostöös MTÜ-ga Peipsimaa Turism. Peale keskkonnainvesteeringute keskuse on mahukamat erinumbrit toetanud regionaalarengu fond.

Eesti Loodus