Eesti Looduse septembrinumber juhib tähelepanu uuele üleilmsele keskkonnaprobleemile

 Eesti Loodus

EL9.inddGlobaalse kliimasoojenemise kui valusa keskkonnaprobleemi üle on aastaid arutletud ja leevendusvahendeid otsitud. Ühtviisi muret tekitav on teine üleilmne keskkonnamuutus: hapestuv maailmameri. Teadlased on sellele leidnud kinnitust: alates 18. sajandi lõpust on maailmamere pH logaritmilise skaala järgi langenud suisa 26%. Selline nukker suund jätkub, kui inimtegevusest tulenevat süsihappegaasiheidet ei reguleerita. Happelisemaks muutuv merevesi on aga suur oht kogu mereökosüsteemile. Ohus on ka meie kodumeri Läänemeri. Sellest temaatikast kirjutavad septembrinumbris TÜ Eesti mereinstituudi spetsialistid eesotsas Liina Pajusaluga.
Merega on seotud veel mõned septembriteemad. Uurisime TÜ Eesti mereinstituudi doktorandilt Kristiina Hommikult, mis on viga Liivi lahe koha-asurkonnal. Teadusloolane Erki Tammiksaar kirjutab aga eesti päritolu maadeuurijast Alexander von Middendorffist, kelle sünnist möödus tänavu augustis 200 aastat. Kõne all on vähe teatud seik Middendorffi plaanist jõuda mööda arktilist jäämerd põhjapoolusele. Maailmateemade hulka kuulub ka Ülo Väli kirjutis aasta linnust viudest. Muu hulgas saame teada, kus maailmajaos on viusid kõige rohkem ja milline viuliik on Uues Maailmas tuntuim.
Jätkame jaanuarinumbris alguse saanud teemat rebaste vallutusretkest linnadesse. Esimeses kirjutises käsitleti rebaste muutuvaid elupaigaeelistusi, nüüd on Liivi Plumer ja Urmas Saarma teinud ülevaate inimeste arvamustest linnastunud rebaste kohta. Selgub, et linnakodanikke rebaste olemasolu linnas pigem ei häiri, kuigi nende arvukust tuleks piirata.
Looduse kummastavatele tegudele saime kinnitust tänavu 12. augustil, kui Eestis sadas kanamunasuurusi rahekuule. Selgitusi erakordse hiidrahepuhangu kohta jagab Jüri Kamenik. Tähelepanuväärsed on ka Lääne-Virumaal Vihula vallas kasvavad sanglepad: tegu on teadaolevalt Eesti jämedaimate sangleppadega. Nende puude avastamise lugu kirjeldab Hendrik Relve.
Ühtlasi pakub üllatusi maastikuökoloog Laimi Truusi kirjutis Viru rabast. Ilmneb, et Viru raba ei olegi nii esinduslik, kui seda on senini reklaamitud. Tegu ei ole juba ammu tüüpilise kidurakasvuliste mändidega rabaga, vaid üsna metsastunud alaga, kus avatud rabakooslusi on vähe järele jäänud.
„Huvitava Eesti“ rubriigis soovitame minna Võrumaale Tsiistrenukka, kus asub ainulaadne Hürsi tuuleveski. Omal ajal kutsuti seda tikuvabrikuks. Uurige järele, miks sai Saaremaa meistrite tehtud ehitis säärase hüüdnime! Matkahuvilistele tutvustame Rebastemäe rada Hiiumaal. Elen Rekand on intervjueerinud pisut üle kolmekümne aasta Eesti Looduse perre kuulunud ning tänavu 80 aasta juubelit tähistanud Enn Lumetit.

Eesti Loodus on saadaval ka digiajakirjana.