Eesti Looduse veebruarinumbris tutvustame metskitse, Pääsküla raba olukorda, äikeselisimat paika, salapäraseid auke Ruhnul

 Eesti Loodus

EL2.indd

Aasta looma tutvustav kaanelugu algab metskitse näopildisarjaga, mis kinnitab, et kuigi eemalt ühesugused, on iga loom isemoodi. Kitseloost saame teada, millised on aasta looma elukombed, mis ja kes teda kõige rohkem ohustavad, kui palju on Eestis metskitsi ning kas neid on vaja talvel sööta.

Tallinlaste armastatud puhkealast Pääsküla rabast kirjutab selle elustikku uurinud Urmas Jürivete. Ta tunneb tõsist muret raba tuleviku pärast: see on muutumas tavaliseks männimetsaks, juba praegu on suurem osa rabast pigem mets kui märgala. Ühtlasi toob Jürivete välja viisid, kuidas oleks võimalik Pääsküla raba päästa.

Veel tutvume Tallinnas Mustamäel kasvava suure halli lepaga, kes võib omasuguste seas kandideerida Eesti jämedaima tiitlile. Käime ära kummalise tekkega aukude juures Ruhnu saarel, Väike-Vooremaal ehk Türi voorestikul Kesk-Eestis ja Hiiumaal Kõpu poolsaare kaenlas siugleva Vanajõe orus.

Hiljuti esitletud Eesti märgi ainetel tasub tutvuda mõne meie koguka ja sümboolse rändrahnuga: neid on jäädvustanud Arne Ader ja Urmas Tartes. Samas annavad nad nõu, kuidas kive pildistada ja milliseid detaile esile tuua. Rändkivide kohta uurime ka geoloog Igor Tuulingult, kes selgitab, kui ainulaadsed on Eesti rändrahnud maailma mõistes.

Linnustiku-uurijad on avaldanud hoiatava teadaande, et 32 aasta pikkuse vaatlusrea põhjal on Eestis metsaga seotud liikide arvukus vähenenud suisa 60 000 linnupaari võrra aastas. Uurime ornitoloog Veljo Volkelt, mida teha, et nende seisund meil paraneks. Usutluses linnumehe Olav Rennoga tuleb samuti välja mure linnustiku pärast: suuri muutusi on olnud just viimase kümne-viieteistkümne aasta jooksul. Veebruaris 85. sünnipäeva tähistav Renno räägib sellest, kuidas temast sai ornitoloog ja milline oli toonane ülikooliaeg; ühtlasi avaldab, miks ta loobus Matsalu kaitseala juhataja kohast. Mõistagi tuleb juttu Eesti esimesest haudelindude atlasest.

Eesti Looduses leiab üha sagedamini teemasid laiast maailmast. Sellel on lihtne põhjus: paljud meie teadlased ja loodusuurijad tegutsevad usinalt ka piiri taga. Suurbritannia ilmateenistuses töötav Sven-Erik Enno heidab valgust maailma äikesekliimale. Tema kirjutisest saame teada, kus maailma piirkonnas sähvib pikne kõige tugevamalt ja miks. Rännumees Hendrik Relve jagab aga muljeid Kongost, kus ta on kohtunud maailma suurimate inimahvidega. Mati Kose jätkab reisikirja Mongooliast: tema vahendusel saame teada, kes on dukhad ja kuidas neil läheb. Ajakirjas tuleb juttu veel jälestava lõhnaga durianist, nahkhiirte valge nina sündroomist ning kopratekkeliste vesirajatistega seotud kohustustest ja õigustest.

Eesti Loodus ilmub nii paber- kui ka digiajakirjana. Mõlemat saab soetada meie e-poest.