Eesti Looduses kirjutatakse rähnidest ja metsandusest, liblikatest ja loopealsetest, usutlus on Fred Jüssiga

 Eesti Loodus

EL2.inddSõbrakuu Eesti Looduses uurime, millised on suhted inimese ja looduse vahel. Täpsemalt heidame valgust, kuidas inimtegevuse või tegevusetuse tõttu muutuvad elupaigad ning mismoodi kohanevad sellega liigid ja muutub liigirikkus.

Avaloos keskendume rähnidele, keda ornitoloogid on aastakümneid uurinud. Nüüdses kirjutises võrdlevad linnuteadlased rähnide eluolu kaitsealustes ja majandusmetsades. Saame teada, kuidas on need sulelised seotud metsade seisundi ja seda muutva metsamajandusega ning millised majandamisvõtted soosivad rähne. Kas Eesti metsandus hoiab rähne?

Teises samalaadseid suhteid kajastavas artiklis on vaatluse all päevaliblikad ja loorohumaad, mis vajaksid pidevalt mõnetist majandamist, et kooslus ja selle liigirikkus säiliks. Maakasutusmuutuste tõttu on paljud loorohumaad meil kadunud: muutunud kadastikeks ja loometsadeks. Heas seisus on kõigest kuni tuhat hektarit loopealseid. Ent siiski võib rõõmustada, sest väärtuslikku kooslust on asutud taastama. Seejuures on Tartu ülikooli bioloogid püüdnud välja selgitada, kuidas oleks kõige mõistlikum taastatud alasid majandada, mis tegevusi lubada ja mida mitte, kuidas karjatada ja kui palju loomi võiks maalapile lasta ning kui kaugel võiksid taastatavad alad üksteisest asuda. Seda kõike uuriti päevaliblikate abil. Loe täpsemalt, mismoodi uurimust tehti ja miks kasutati seejuures plastiliini.

Veebruarinumbris vaatame ka maa alla: millest koosneb Eesti maapõu ja kuidas on seda uuritud? Nimelt põhineb teave maapõue kohta puursüdamikel: need on puurimise käigus maapõuest välja tõstetud kivimi- ja settetulbad. Küllap on üllatus, et Eestis on aegade jooksul kogunenud üsna mahukas ja samas väga väärtusliku infoga puursüdamikekogu. Kus ja kuidas neid näha saaks? Paraku on huvilistel ligipääs vaid väga väikesele osale puursüdamikele, sest ülejäänute hoiu- ning uurimisvõimalused on ääretult kesised. Selline olukord teeb muret, mistõttu on geoloogid mitmel korral pöördunud keskkonnaministeeriumi poole, et koos leida lahendus, enne kui on hilja.

Usutluserubriigis jagab südamlikke mõtteid ja kogemusi eestlaste armastatuim loodusetundja ning -tutvustaja Fred Jüssi. Juubilariga vestles Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Et loodus õpetab, innustab, üllatab ja tihtipeale näitab kätte häid lahendusi, seda saab lugeda ka teistest kirjutistest. Kas kaeluspapagoid võiksid Eestisse elama asuda? Milliseid avastusi on inimene eluslooduse vahendusel teinud? Kuidas saavad elus püsida klorofüllita taimed? Nendele küsimustele leiab vastused  uuest numbrist.