Eesti Metsa kevadnumbris metsade heaperemehelikust kohtlemisest, kõdupuidust ja puitkatustest

 Eesti Mets

 

Kuna Eesti metsade heaperemehelik kohtlemine on viimasel poolaastal tõsiselt kahtluse alla seatud, uurime meiegi, kuidas hoida ja majandada metsa, et see oleks heas seisukorras ka tulevikus. Vastuseid otsivad Tartu ülikooli juhtivteadur Asko Lõhmus, Luua metsanduskooli õpetaja Vello Keppart, erametsaliidu juhatuse esimees Ants Erik, metsakonsulent Piret Arvi ning metsatööd tegev ajakirjanik Mari Kartau.

Ajame juttu ka hiljuti trükivalgust näinud raamatu „Eesti metsad“ autori Anneli Paloga, lahates koos temaga meie metsade olemust.

Eestisse on plaan rajada moodne puidurafineerimistehas – kuhu see tuleb ja mida enesega kaasa toob. Sõna sekka ütlevad ka Tartu ülikooli arendusprorektor Erik Puura ja Eestimaa looduse fondi juhatuse esimees Tarmo Tüür.

Käisime külas Järvamaa mehel Kalev Mõttusel, kes valmistab puidust katuseid. Paljud Eestimaa vanad, aga ka uued ehitised kannavad Mõttuse ehitatud katuseid. Mees kinnitab, et hea hoolduse korral kestab puidust katus terve inimpõlve.

Teaduslugu kõneleb seekord kõdupuidust, täpsemalt sellest, kuidas toimetada majandusmetsades, et neis säiliks kõdupuidule omased liigid.

Ajaloo loos heidame pilgu Eesti Vabariigi esimesele metsaseaduse sünnile. Paljuski tugines see Vene-aegsele seadusele, kuid mitte ainult.

Loodusemees Vahur Sepp pajatab aasta loomast metskitsest; loodusgeograaf Heldur Sander mõtiskleb selle üle, kuidas metsatunnetus võib tulla ka läbi eluarmastuse; Kohila metsaseltsi juhatuse liige Heiki Hepner arutleb, kas tõesti ignoreerib praegune metsapoliitika turismisektori vajadusi ning keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialist Allan Sims selgitab, kuidas arvutatakse metsa juurdekasvu ja kuidas on see metoodika muutunud.

Soeta digi- või paberajakiri meie e-poest!

EM 1-2017

Vanad puud pakuvad elupaika paljudele liikidele. Foto: Jüri Pere