Kuu loom - ilves

Rainer Kerge

Ilves inimese silma alla ei tiku. Ümmarguste käpajälgedega rada võib talviti küll metsades kohata, selle tegija ise jääb aga märkamatuks. Märkamatuks eelkõige seetõttu, et ajal, mil inimene tavaliselt metsas liigub, magab ilves mõnes varjupakkuvas kuusenoorendikus või tuulemurrus päevaund.

Rohkem annab ilves endast märku veebruaris-märtsis. Koidu ajal või loojangu eel võib metsast kuulda emaslooma madalat näugumist ja talle vastavate isasloomade rabedaid möiratusi. Kuulajale olgu teada – metsas peetakse pulmi.

Sugulased

Kaslased on kõige enam lihatoidule spetsialiseerunud kiskjad. Nende kehaehitus, hammastik ja eluviis on kohastunud selleks, et saaklooma hõlpsamini kinni püüda ja paremini ära süüa.

Kaslasi ei maksa otsida Austraaliast, Antarktikast ja Madagaskarilt. Teistes maailmanurkades on selle sugukonna esindajate kohtamine kas nüüd just tõenäoline, aga vähemalt võimalik: kaslasi on kokku peaaegu 40 liiki.

Enamik selle sugukonna esindajatest on sarnased tavalise kodukassiga. Omapäraseimaks loomaks on gepard, kes kuulub erakuna ülejäänud seltskonnast omaette alamsugukonda. Gepardit iseloomustavad näiteks sellised ebakassilikud omadused: ta ei saa küüniseid sisse tõmmata; ta püüab saaki kaslase kohta suhteliselt pika sööstuga, mitte hiilides või varitsedes.

Kõigile tuttavate sugukonna suurimate esindajate – lõvi ja tiigri kõrval tasub tutvustada ka pisimat kaslast, paari kilo raskust kääbuskassi, kelle kodu on Aafrikas Kalahari kõrbes.

Väär oleks koduse kassi põhjal järeldada, et kaslastele ei meeldi ujuda. Vähe sellest, et paljud suuremad ja väiksemad “metsakiisud” suplevad meelsasti, Kagu-Aasias elav kalakass isegi sukeldub saaki püüdes.

Rekordiomanik

Erinevalt oma valdavalt soojalembestest sugulastest saab ilves hakkama ka karmimates tingimustes. Talvekülma aitab taluda paks kasukas, lumes liikumise teeb lihtsamaks sügisel käppade alla kasvav tihe karvapadjand.

Eesti on ilvese koduks olnud viimased 8000 aastat. Sarnaselt karuga langes selle sajandi esimesel poolel ka ilvese arvukus, küündides sõjaeelsel ajal napi poolesaja isendini. Praegu loendatakse meil teda tuhatkond isendit.

Eesti metsades ringi luusivad ilvesed on Euroopas elavate liigikaaslastega võrreldes kogukamad. Eestis lastud ilveste koljudest ja nahkadest on suur osa tunnistatud jahitrofeedena kuldmedali vääriliseks. Ka maailmarekord sellel alal kuulub Eestile. Meie ilveste gigantsust saab seletada seaduspärasusega, et mida rohkem põhja pool loom elab, seda suuremaks ta kasvab.

Lauakombed

Ilves eelistab suuri eriilmelisi metsi, kus taigaga sarnanevad laaned vahelduvad rabade ja segametsadega. Sõltuvalt saakloomade arvukusest, ilvese vanusest ja soost, võib tema koduterritoorium Eestis ulatuda 10-st 100 ruutkilomeetrini.

Ilves võib murda loomi karihiirest metsseani. Mahukama osa tema toidukaardist moodustavad valgejänes ja metskits. Menüüd mitmekesistavad närilised, linnud, aga ka teised kiskjad, näiteks kährikud ja rebased. Erinevalt hundist ilves koduloomi ei murra. Välja arvatud kodukassid.

Saaki leida aitab tal hea nägemine ja eelkõige suurepärane kuulmine: oksa närivat jänest kuuleb ilves rohkem kui poolesaja meetri kauguselt. Küllap aitab söödava leidmisele kaasa ka ilvese komme käia mööda teiste loomade radasid. Samas, karja metssigade poolt “maha pandud” teel on ka lihtsalt mõnusam ja parem jalutada.

Enamasti ilves kõnnibki sammu, vaid saaklooma rünnates või ise küti eest põgenedes jookseb ta hüpetega.

Kuigi ilves ronib hästi mööda puid, ei varitse ta okste vahel kunagi saaki. Kütib ta ainult maapinnal. Ohvriks valitud loomale hiilib ilves nii ligidale kui võimalik ja sööstab siis saagile kallale võimsate, kuni nelja meetri pikkuste hüpetega. Kui kütitavat ei õnnestu mõne hüppega tabada, ei hakka ilves looma jälitama, vaid otsib endale eine, kes nii kiiresti ei jookse.

Sageli ei jaksa ilves saaki korraga nahka pista ja matab ülejäägid lumme või oksarisu alla. Kui ta ise eelmist söögikorda “soojendama” ei hakka, lasevad sellel hea maitsta rebased.

Pereelu

Nagu Kiplingi kasski, armastab ilves enamasti käia omapäi. Mõnikord peavad ilvesed pesakonniti või paariti jahti, suurem omavaheline suhtlemine leiab aga aset jooksuajal veebruaris-märtsis, mil ulatuslike koduterritooriumide piirid segi paisatakse. Ühe emaslooma kannul võib käia 3–5 isaslooma, kes pasliku peigmehe väljaselgitamise käigus teinekord tõsiseid lahinguid peavad. Pulmad peetud, jääb mamma-ilves jälle omapäi. (Vähemalt ei saa teadlased kindlalt väita, et isasloom poegade kasvatamisest osa võtaks.)

Pesapaigana eelistab ilves kõrvalisi ja raskesti ligipääsetavaid tuulemurde ja tihnikuid. Kodu ehitamisega ilves palju vaeva ei näe: pesa kujutab endast lihtsalt sambla ja rohuga vooderdatud lohku.

Pärast kahe ja poole kuu pikkust tiinust sünnivad ilvesel enamasti kaksikud või kolmikud, keda ta imetab kuni kolm kuud. Paari kuu vanused pojad hakkavad juba koos emaga jahil käima ja ei pöördu enam ööseks tagasi sünnipessa.

Pojad jäävad emaga kokku esimese eluaasta lõpuni, suguküpseks saavad ilvesed kahe aasta vanuselt.

Kui ilvesepere metsas liigub, astuvad tagumised loomad täpselt eeskäija jälgedesse. Selleks et teada saada, kas sinu ees on ühe või mitme looma jäljed, tuleb ilvese rada põhjalikult uurida.

Pikkus 80–130 cm
Kaal 12–25 (32) kg
Eluiga 20 (25) aastat
Poegade arv 1–3 (4)
Vastsündinu kaal 200–300 g
Imetamine 2–3 kuud

Klass IMETAJAD MAMMALIA
Selts KISKJALISED CARNIVORA
Sugukond Kaslased Felidae
Eestis elavad liigid: ilves Felis lynx, kodukass Felis catus

* Erinevalt kodukassist ujub ilves meelsasti, vette läheb isegi talvel.
* Kuigi ilvese esi- ja tagajalad jätavad sarnase neljavarbalise jälje, on tema esijalgadel tegelikult viis varvast. “Liigne” varvas paikneb aga nii kõrgel, et ei ulatu jälge jätma.
* Ilvese ainsaks looduslikuks vaenlaseks on hunt. Metsakoer võib metsakassi rünnata siis, kui viimane parajasti einestab ja seetõttu ümbrust eriti pingsalt ei jälgi.
* Ilvese liha sünnib süüa inimeselgi. Praad tuleb ainult korralikult läbi keeta: paljud ilvesed on nakatunud eluohtliku siseparasiidi keeritsussiga.
* Põnevamaid ilvese küttimise viise on tema metsast välja meelitamine haavatud jänesekisa järele aimates. Isegi täis kõhuga ilves tuleb uurima, ega jänes ei saa talle kuidagi kasulik olla.