Vastab Eesti rannikute ja seal aset leidvate arengute hea tundja, geoloogiadoktor Kaarel Orviku:

 

1. Millised loodusväärtused satuvad ohtu, kui süvasadam rajatakse Undvale?

Saaremaa arengukavad, mille koostamisel osalesin juba TA geoloogia instituudis töötades (nüüd AS Merin esindajana), näevad ette jäävaba süvasadama rajamise Saaremaa läänerannikule. Esialgse nägemuse kohaselt pidi see võtma vastu ja teenindama matkelaevu ja ro-ro tüüpi reisilaevu. II etapis nägi AS Merini kava võimalust laiendada sadamat konteinerkauba vedudeks ning nn. jahtlaevade vastuvõtuks. Seda kõike eeldusel, et enne otsustamist – k u h u see sadam rajada – tehakse põhjalikud kohavaliku uuringud koos keskkonnamõjude hindamisega. Paraku seda laadi uuringuid saarlased ei algatanud.

Läänemerel liikuvate kõige suuremate lõbusõidulaevade vastuvõtt koos tax-free piiri avamise ideega tõusis päevakorrale alles ametlikult seniteadmata investori ilmumisega. Tegelikult tundub tõenäoline, et määravaks osutus väikese huvigrupi plaan panna oma Uudepanga rannikul asuv tagastatud maa iga hinna eest soodsalt raha teenima.

Kui nüüd hiigellaevu vastu võtta suutev süvasadam tõepoolest Uudepangale rajatakse, siis hakkab see koos kõigi vältimatult vajalike rajatistega (merekanalid ja nende navigatsioonikorraldus, sadamahooned, parkimis- ja laoplatsid, ühendusteed, elektri-, side- ja veevarustus ning kanalisatsioon, puhastusseadmed jne.) mõjutama mitte ainult rannikumerd, vaid kogu poolsaare loodust juba ehitustööde algusest peale.

  • Sadama ehitus eeldab korralikke ühendusteid: praegusi teetrasse tuleks laiendada või koguni uusi sisse ajada – selleks on vaja kohale vedada rohkesti täitematerjali, langetada metsa.
  • Seejärel tuleb kohale toimetada ja ladustada suurtes kogustes ehitusmaterjale.
  • Sadam vajab süvendustöid – Uudepanga lahes tähendab see aga merepõhja pae eelnevat kobestamist – lõhkamist (kuidas mõjub see siinsele mereelustikule?).
  • Lõhkamise abil rajatud 10–12 meetri sügavune sadamabassein mõõtmetega vähemalt 300x450 m võib hakata mõjutama pinnasevee kvaliteeti naabruses asuvate talude (suvilate) kaevudes: soolane vesi võib tungida magevee horisontidesse (selle kohta oskaksid prognoosi anda hüdrogeoloogid, näiteks Rein Perens).
  • Uudepanga lahes puuduvad igasugused võimalused sadama edaspidiseks laiendamiseks (kui meie järeltulijatel näiteks 50 või 100 aasta pärast selline vajadus tekib).

Veerele sama poolsaare idarannikul saaks süvasadama rajada praegust sadamat laiendades, seega:

  • korralik ühendustee on olemas, pole vajadust olulisteks laiendusteks ega õgvendusteks;
  • praegusel sadamal on ka veevarustus, sinnani ulatuvad elektri- ja sideliinid;
  • puudub vajadus lõhketööde järele, sest merepõhjas lasuvad peeneterised meresetted;
  • sadama territooriumi saab soovi korral laiendada madala rannalähedase mere arvel: osa süvendustöödel välja tõstetavast pehmest põhjasettest sobib madala rannaäärse merepõhja täitmiseks;
  • süvendamisel tekib küll hõljumit, mis mingil määral ohustab merepõhja elustikku, kuid see on sadamate ehitusel alati paratamatu ning õnneks mööduv;
  • kogu Tagalahes pole karisid ega madalaid ning see on ideaalne ankrupaik igast suunast puhuvate tormituulte eest varjuvatele, samuti suurepärane reid sadamasse pääsu ootavatele laevadele;
  • Veere lähikonnas pole olulisi looduslikke takistusi ka sadama edasiseks laiendamiseks, kui selleks peaks vajadus tekkima.

Kokkuvõttes: idee ehitada uus sadam puutumatu loodusega alale (konflikt nii loodus- kui ka keskkonnakaitsega), kui samas mõne kilomeetri kaugusel on olemas juba tegutsev sadam, mida saaks soodsalt ja ilmselt odavamalt ja edukalt arendada (sinna tulusalt raha paigutades), näib vähegi mõtlevale inimesele, ka ärimehele, loogikavastasena.

2. Kuidas korraldada elu Tagamõisa poolsaarel nii,et sealne loodus mitte ainult püsiks, vaid annaks Kihelkonna valla rahvale ka teenimisvõimaluse?

Uudepanga lahesopis on vähemalt viimase sajandi algusest saadik olnud kohalike kalameeste paadisild, samuti Kollinga päästejaama elling. Sadamakohta kasutatakse tänini, kuigi praegu seal paadisilda pole. Tulevikus võiks siia välja ehitada väikese külalissadama, kus saaksid randuda jahid. Seda suudaksid ülal pidada (teenindada) 1–2 naabruses paiknevat turismi-talu. Tulijaina näen eelkõige loodusehuvilisi paadituriste, näiteks linnuvaatlejaid ja teisi, keda ahvatlevad siitkandi seni üpris hästi säilinud loodusväärtused. (Sellekohase ettepaneku tegin ka rahvusvahelisel väikesadamate seminaril Soomes kaks aastat tagasi.)

Tagamõisa poolsaare ja selle lähiümbruse rannik on väga hea ligipääsetavusega paik, kus saab uurida ja huvilistele selgitada erisuguste rannavormide ehitust ja arengu seaduspärasusi. Küllalt väikesel maa-alal on näha, kuidas meri ja tuul vormivad mitte ainult klibuvalle, vaid ka näiliselt vankumatuid paepanku. Seda kõike võiksid turistid lähedalt ja kaugelt ka omal käel jälgida looduses tähistatud ning teabetahvlitega varustatud rajal.

Nii radade teenindus kui ka loodusehuviliste majutamine ning toitmine annaks tööd kohalikule rahvale.