Kuu loom - rohukonn

Piret Pappel


Juba varakevadel võib niitudel, aedades ning kraavipealsetel kohata suuremat või pisemat pruuni selja ja laigulise kõhuga rohukonna. See kahepaikne on arvukas kogu Eesti mandriosas. Rohukonn on omamoodi kevadekuulutaja. Tema kudemisega aprillis algab konna-aasta.

SUGULASED

Konlasi on maailmas ligikaudu 700 liiki, kes on levinud üle kogu maailma välja arvatud Austraalia, kus elab vaid üks konlane, ning arktilised piirkonnad.

Konlaste hulgas leidub väga erineva suurusega liike. Põhja-Ameerikas elutsev härgkonn võib kasvada 20 cm pikkuseks, tema tugevat häält on kuulda mitme kilomeetri taha. Härgkonn toitub kõigest, millest jõud üle käib: putukatest, kaladest, linnupoegadest.

Sugukonna suurim esindaja elab Kamerunis: koljatkonn võib kasvada üle 30 cm pikkuseks. Aafrika pisikonnade ja kääbuskonnade pikkused seevastu võivad jääda vaid paari sentimeetri piiresse.

Rohukonn kuulub niinimetatud pruunide konnade rühma, kellele on iseloomulikud sisemised kõlapõied ning pruunikas värvus suurel osal kehapinnast. Seljamuster moodustub laikudest-täppidest ning võib ka üldse puududa.

ÄRATUNDMINE

Teisest meil elutsevast pruunist konnast - rabakonnast -eristavad rohukonna mitmed tunnused.

o Rohukonn on suurem (kuni 10 cm) ning kirju kõhuga (kindel tunnus vaid täiskasvanud loomade puhul). Rabakonna kõht on valkjas.

o Rohukonna koon on ümara (tömbi) kujuga, mitte terav nagu rabakonnal.

o Tagajala esimesel varbal asuv kühm on rohukonnal väike ning kevadel isaste esijala sisemisele varbale tekkiv pulmatüügas jagunenud.

o Võrrelda võib ka seljal asuvaid näärmeid: rabakonnal on need paralleelsed, rohukonnal hakkavad pea taga selgroole liginema.

o Elukohavalikul on rohukonn rabakonnast niiskuslembesem.

PULMAAEG

Nagu mainitud, on rohukonn meie kahepaiksetest kevadel esimene kudeja. Täpne kudemisaeg sõltub õhu-ja veetemperatuurist. Eestis koevad rohukonnad tavaliselt aprilli teisel poolel.

Kahepaiksetele on iseloomulik, et sobiva ilma püsimisel toimub kudemine lühikese aja jooksul. Kui soe ilm vaheldub tihti külmaga, jäävad ka konnade pulmad venima. Nii juhtus näiteks möödunud aastal, mil sigimisvalmis rohukonni võis leida veel maikuus.

Kudemisajal on rohu-ja rabakonna eristamine lihtsam: rabakonna isasloomad muutuvad üleni siniseks, rohukonna isastel võib (aga ei pruugi) värvuda vaid kurgualune. Kahe liigi pulmalaulud on samuti erinevad: rohukonnad krooksuvad kurinal, seevastu rabakonnade häälitsused sarnanevad rohkem mulksumisega.

Rohukonnad koevad suurte seltsingutena, kuhu võib kuuluda sadu loomi. Nende kudu paikneb tihedasti koos. Sigimine toimub üleujutatud heinamaadel, kraavides, tiikides, järvede kaldavööndis - üldiselt madalamas vees. Üks emasloom koeb 1 -2 kudupalli, mille suurus võib olla vägagi erinev (viiesajast paari tuhande munani). Rohukonna kudu talub ka nõrka kevadist külma.

Paari nädala pärast kooruvad kullesed on pruunikat värvi ning kasvavad kuni 45 mm pikkuseks. Kulleste saba ümbritseb madal hari (määramistunnus!) ning nad toituvad põhiliselt vetikatest.

KONNAELU

Kullese arengu kiirus sõltub vee temperatuurist, võttes keskmiselt aega kaks kuni kolm kuud. Kasvades areneb luustik, jäsemed, kopsud. Lõpuks läbib kulles kilpnäärme hormoonide mõjul moonde: kopsud muutuvad ainsaks hingamiselundiks, ümber kujunevad seedekulgla ning nahk. Vanast kullesest saab noor täiskasvanud konn. Lõplikult areneb välja aju ning toes, aeglaselt kaob saba. Juulis ronivad äsja moondunud konnad veest välja.

Enne esimest talvitumist võivad noored konnad olla juba 3 cm pikkused. Suguküpseks saavad rohukonnad kolmandal eluaastal.

Pärast kudemist elavad rohukonnad peamiselt maismaal. Aktiivne periood jääb südaöö kanti: kõige liikuvamad on nad kella 23 ja 2 vahel. Päevaks varjuvad konnad niisketesse kohtadesse: kivide alla, põõsastesse. Peamise osa rohukonna toidust moodustavad mardikad, kahetiivalised ja nälkjad.

TALVEUNI

Rohukonnad talvituvad gruppidena veekogudes, mis põhjani kinni ei külmu. Eestis kestab talvitumisperiood oktoobrist kuni märtsi lõpu-aprilli alguseni. Kevadel ja sügisel sooritavad konnad mitmepäevaseid rändeid vastavalt kudemispaikadesse ning talvitumisveekogudesse.

Talvituma siirduvad samasuvised konnad muudavad sügisrände arvukaks ning konnarahva jaoks eriti haavatavaks: niisketel sügisöödel võib autoteedel hukkuda sadu loomi. Lisaks on rohukonnad konservatiivsed kudejad, nad sigivad oma sünniveekogus ning selle hävides ei suuda uut kudemispaika leida.

Nagu kõik meie kahepaiksed on ka rohukonn kaitse all, kuuludes kolmanda kaitsekategooria liikide hulka. Arvukas küll, kuid vajab siiski kaitset - seda nii eelnimetatud ohutegurite kui ka kasulikkuse tõttu. Konnad moodustavad tähtsa osa toiduahelas, hävitades kahjurputukaid ja olles samal ajal toiduks suurematele loomadele, nagu siil, mäger, rebane, kakud. Rohukonnade arvukus võib sõltuvalt sigimis-ja talvitumistingimustest suuresti kõikuda.

Pikkus: 6 - 10 cm
Eluiga: 5 (vangistuses kuni18 aastat)
Kudemisaeg: aprilli teine pool
Kudupall: 500 -2000 muna
Talveuni: oktoobrist aprillini (keskmiselt 6 kuud)
Klass: kahepaiksed Amphibia
Selts: päriskonnalised Anura
Sugukond: konlased Ranidae

EESTIS ELAVAD LIIGID:

Pruunid konnad

Rohukonn Rana temporaria
Rabakonn Rana arvalis

Rohelised konnad

Järvekonn Rana ridibunda
Veekonn Rana kl.esculenta
Tiigikonn Rana lessonae

o Konnad kasvavad kogu elu. Kasv aeglustub pärast suguküpsuse saavutamist.

o Kullesed on taimtoidulised, täiskasvanud konnad eelistavad loomset suupistet.

o Suremus looteeas on suur nii rohu- kui ka teistel konnadel. Koetud munarakkudest hukkub keskmiselt 30-40%. Lisanduvad veel kaod kulleste hulgas.

o Kesk-Euroopas on kuumadel suvedel leitud ilmselt suveunes olevaid rohukonni.

o Suure osa hapnikust saab konn läbi naha. Talvitumisel vee all mudas toimub vaid nahahingamine.


Joonistanud Kristi Jaanus