Sisukord

Juuni 2000

 

 

*Hea lugeja!



TAIMED

*Millisele kõrrele lükid maasikad? - Urmas Laansoo

*Avastuste aeg pole veel möödas: Brauni astelsõnajala lugu - Kai Rünk

*Omapärane kooslus: vetikapallid Topi lahe põhjas - Triin Reitalu

*Kliima soojenemine mõjutab metsi

*Mitme pihlaka maa on Eesti? - Mari Reitalu

Kui eestlane ütleb "pihlakas", mõtleb ta peaaegu alati harilikku pihlakat - seda liitlehiste lehtedega puud või põõsast, mida me kõik tunneme ja mis on seotud rohkete rahvapärimustega. Tema sitkest puidust on valmistatud häid kirvevarsi, suure marjasaagi all lookas puud on aga hoiatanud randlasi tormise sügise eest. Tegelikult on Eesti vähemalt kolme (aga võib-olla isegi nelja) pihlaka maa.

*Õied toomingalt, viljad pihlakalt - toompihlakas - Ülle Reier

*Kas teate mõnd tähk-toompihlaka leiukohta? - Tiiu Kull



LOOMAD

*Suitsupääsukese suvi: "Kodukoha pääsukese" loenduse tulemused - Mati Kose

Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) valib igal aastal aasta linnu. Sellega pööratakse rohkem tähelepanu nende linnuliikide jälgimisele, kelle kohta meie teadmised napivad või kelle käekäigu pärast on põhjust muretseda. Vaadates järgmisse sajandisse, otsustati erilisel 2000. aastal valida aasta linnuks eriline lind suitsupääsuke - rahvuslind ja Eesti Ornitoloogiaühingu vapilind.

*Kuu loom - metskits - Rainer Kerge

*Nõelhark - põhjamaade palvetajaritsikas - Mati Martin

*Aasta loomaaias - juuni - Mati Kaal



LOODUSKAITSE

*Kulla hind - ViireViss, Egle Kaur

*Taastaks puisniidu - Heikki Luhamaa

Puisniite võib pidada Eestimaa looduse pärliteks. Aastasadu on nad lisaks
väärtuslikule loomasöödale ja tarbepuidule pakkunud rohkesti ka silmailu.
Ja just siin, kus kohtuvad mets ja niit, on paljud taimed ning loomad leidnud sobiva elupaiga.

*Emumäe maastikukaitseala - Riina Pomerants



MAAST JA ILMAST

*Kuidas avastati Eesti suurim meteoriidikraater 1 - Kalle ja Sten Suuroja

Avastada on lihtne: tuleb näha tavaliste asjade taga tavatut ning seletada tavatu olemust tavalisega.Avastuse juurde käib enamasti huvitav eellugu. Nii oli ka Eesti vanima ja suurima meteoriidikraatri leidmisega – kraatrit hakati otsima ühe meremadala järgi, mis ohustab laevasõitu Soome lahe suudmes

*Kas allikas tekib lubjakivi? - Jüri Vene



REIS JA MATK

*"Hiiest" kutsub matkapäevadele Peipsi põhjarannikul - Triinu Saetalu

"Hiiest 2000" asukohaks valisime Peipsi põhjaranniku - kunagise hiilguse minetanud puhkeala, mis väärib taassündi. Seekord ootame kõiki juba kaheks päevaks. 8. ja 9. juulil on kavas palju huvitavat kogu perele teemal laulev liiv, vanausuliste kultuur, loodusretked, karjääride metsastamine...

vt. ka http://www.riigimets.ee/

*Loodusretked metsapäevadel "Hiiest 2000"

*Kapten Saarsoo kirjad ookeanilt. Neljas kiri

*Lennuki retke maateaduslikud avastused ja õppetunnid - Ilmar Kask

*Kohtumine unistustemaa Egiptusega - Tõnis Kallejärv



VARIA

*Tüvirakud - 1999.aasta tähtsaimad teadusobjektid
- Rein Sikut

Maailma juhtivaid teadusajakirju Science nimetab igal aastal ühe teema või uurimisvaldkonna, milles on toimunud aasta jooksul kõige olulisemad, läbimurdelised avastused. 1999. aasta läbimurdeks kuulutati tüvirakkude uurimisel saadud tulemused.


*Melaniin annab jume ja kaitseb päikese eest - Urmas Kokassaar

Miks muutub nahk päevitamisel pruuniks? Miks vananedes juuksed hallinevad? Miks on olemas valgeid vareseid? Kas silmad võivad elu jooksul värvi muuta? Vastused nendele küsimustele on üht- või teistpidi seotud pigmendiga melaniin.

 

KROONIKA

*Kahepaiksete seirelaager Matsalus - Ilona Lepik, Riinu Rannap

*Ettekannete päev "Eluslooduse suurjaotised" - Silvia Sepp

*Inimesed ja ruumid - Ilmar Kask

*Linnad ja maastikud - Ilmar Kask

*Eesti VIII ökoloogiakonverents - Ilmar Kask

*Eesti Ornitoloogiaühingu üldkoosolek - Toomas Jüriado


FOTOD VÕI JOONISTUSED: ENDEL GRENTSMANN, ARNE ADER, KAI RÜNK, MATI HIIS, KRISTI JAANUS, ARNE ADER, JÜRI PERE JA SULEV KUUSE