Kulla hind

Viire Viss, Egle Kaur

MIS JUHTUS?

30. jaanuar. Loode-Rumeenias Maramuresi maakonnas Baia Mare kullakaevanduses paiskub jäägihoidla tammi tagant valla 100 000 m ³ kõrge tsüaniidisisaldusega reovett, mis voolab Szamosi jõkke. Ungarlaste hinnangul pakutakse "vabadusse " pääsenud tsüaniidikoguseks 120 tonni.

31. jaanuar. Rumeenia võimud teavitavad ametlikult õnnetusest.

1. veebruar. Reostus jõuab Ungarisse. Piirilinnas Csengeris mõõdetakse jõevees tsüaniididi kontsentratsiooniks 32, 6 mg/l, mis ületab 300 korda lubatud piirnormi.

2. veebruar. Tsüaniidileke õnnestub viimaks peatada. Ilmuvad teated esimestest hukkunud kaladest.

3. veebruar. Saastatud veemass, milles tsüaniidi kontsentratsioon ulatub kuni 13, 5 mg/l, jõuab Tisza jõkke.

5. veebruar. Tisza ülemjooksul loobitakse veest välja suurel hulgal surnud kalu.

8. veebruar. Reostus jõuab Szolnoki linna, ohustades selle veevarustust. Tsüaniidi kontsentratsiooni maksimaalseks väärtuseks mõõdetakse 3, 2 mg/l.

10. veebruar. Ungari ja Rumeenia keskkonnaministeeriumide esindajad kohtuvad Rumeenias Oradeas. Csongr?dis on reostunud veemassi keskmine kontsentratsioon 1,5 mg tsüaniidi liitris.

12. veebruar. Reostuslaine jõuab Jugoslaaviasse. Tsüaniidi kontsentratsioon langeb tunduvalt pärast Tisza suubumist Doonausse.

13. veebruar. Belgradi kohal on Doonau tsüaniidisisaldus maksimaalselt 0,6 mg/l.

10. märts. Rumeenias Baia Borsas leiab aset teine tõsine õnnetus, mille tagajärjel satub keskkonda umbes 20 000 tonni raskemetalle sisaldavat jääkmuda. Jõevees mõõdetud raskemetallide kontsentratsioon on mitu korda lubatust kõrgem. Seekord kannatab ka Ukraina, kust Tisza jõgi läbi voolab.

13. märts. Uus reostuslaine jõuab Ungarisse. Rumeenia-Ungari piiri lähedal on jõevees tsinki 230 mmg/l ning pliid 130 mmg/l. Baia Borsa kaevandusest lekib taas raskemetalle. Rumeenia eitab juhtunut. Ungari esitab Rumeeniale palve välja selgitada ning sulgeda potentsiaalselt keskkonnaohtlikud tööstusettevõtted.

PÕHJUS

Sellistel suurtel katastroofidel on tihtipeale mitu põhjust. Alati võib süüdistada "õnnetut juhust" ja halbu ilmastikuolusid, kuid enamasti ulatuvad põhjused sügavamale. Baia Mares oli tol õhtul tugev vihmasadu, mis omakorda aitas kaasa lume sulamisele. Baia Mares rakendati ebapiisavalt ohutusnõudeid ja seiret, alahinnati keskkonnaõnnetuse riski ning eirati taolise ohtlikkusega rajatistele kehtestatud ehitus- ja käitlusnorme. Baia Mare kaevandusjääkide basseini ehitasid austraallased 1998. aastal kiirustades ning kohalike spetsialistide nõu ignoreerides. Mõningatel andmetel sisenes kaevanduse puhastusseadmesse kaks korda nii palju reovett, kui puhasti on võimeline vastu võtma.

Austraallastest asjaosalised ise püüavad end mõistagi nii palju kui võimalik patust puhtaks pesta, korrutades, et tegelikult pole tõendeid, mis kinnitaksid, et kalad Tisza jões surid just kaevanduse jäägihoidlast pärit mürgi süül. Alles kuu pärast õnnetust soostus firma Austraaliapoolne omanik Esmeralda Exploration Ltd. juhtunu pärast esmakordselt kahetsust avaldama.

TAGAJÄRG

Õnnetuse peategelane tsüaniid on äärmiselt toksiline anorgaaniline ühend, mis juba väikestes kogustes võib tappa. Suurimat kahju kannatas vee-elustik, eelkõige kalad, zooplankton ning bentilised organismid. Läbi toiduahela kahjustas reostus vee-keskkonnast kaudselt sõltuvaid ökosüsteeme (linde, imetajaid, taimestikku jne.).

Seni on kaotustest eluslooduses avaldatud vaid esialgseid hinnanguid, mis maalivad silme ette küllalt sünge pildi. Räägitakse sadadest tonnidest hukkunud kaladest, täielikust zoo- ja fütoplanktoni hävingust Szamosi jões allpool kaevandust ja Tisza ülemjooksul, mitmesajast surnud saarmast ja koprast. Kuu aega pärast õnnetust polnud muidu linduderohkel alal piki kõnesolevaid jõgesid tiivulistest märkigi. Ungaris suudeti jõest välja tuua umbes 200 tonni hukkunud kalu (15% kogu Tisza kalavarudest Ungaris), sama palju arvatakse olevat jõevooluga Jugoslaaviasse kandunud.

Paljudes Tisza-äärsetes piirkondades kasutatakse jõge joogivee allikana. Õnnetuses suurimaid kahjusid kandnud Ungaris on joogivees lubatud maksimaalselt 0,1 mg tsüaniidi liitri kohta, mis Euroopa Liidus kehtestatud standardidega võrreldes on leebe norm. Vältimaks inimohvreid, lülitati Ungaris välja asulate veevärgid. Tsüaniid teeb oma töö kiiresti ja kaob kiiresti. Umbes 24-36 tundi pärast reostuslainet oli Tisza jões tsüaniidi kontsentratsioon taas vähem kui 0,1 mg/l. Raskemetallide mõju keskkonnas on aga pikaldane, kuna need akumuleeruvad aegamisi setetes ja organismides. Szamosi jões ületas vase maksimaalne kontsentratsioon 160 korda lubatud normi. Ökosüsteemi täielik taastumine võtab aastakümneid.

KULLAPALAVIK

Baia Mare kandis on kullakaevandamisega tegeldud juba üle 2000 aasta. Baia Mare, mis tõlkes tähendab `suurt kaevandust`, on umbes 150 000 elanikuga traditsiooniline metallurgiakeskus. Ühelt poolt toob see Maramuresi maakonnale rikkust, teisalt aga häda: tööstuse ohtlikud jäätmed on aastaid kahjustanud keskkonda ja inimeste tervist. Baia Mares on inimeste keskmine eluiga 12 aastat lühem kui Rumeenias keskmiselt. Muret tekitavalt kõrge on laste suremus. Juba sajandeid on keskkonda akumuleerunud raskemetalle ja teisi püsivaid orgaanilisi saasteaineid. Tsüaniidi on tootmisprotsessis kasutatud alates 1960ndatest aastatest.

Praegu kuulub Baia Mare kullakaevandus Austraalia-Rumeenia ühisfirmale Aurul, kus Austraalia kompanii Esmeralda Exploration Ltd. osalus on 50% ning Rumeenia valitsusel 45%. Aurul alustas tegevust 1999. aasta kevadel. Oma lühikese tegevusajaga on firma demonstreerinud suutmatust tagada keskkonnaohutus, kuna pidevalt on ette tulnud väiksemaid õnnetusi, millele jaanuari eelviimasel päeval järgnes suurim keskkonnakatastroof piirkonna ajaloos. Õnnetus on meediasse, keskkonna ning poliitika ringkondadesse upitanud mitmed päevavalgust kartvad küsimused.

Austraalias on mitu maailma suurimate hulka kuuluvat kaevanduskompaniid, mis omavad suurt mõjujõudu nii majanduslikul kui poliitilisel areenil. Tisza õnnetuse suursüüdlane Esmeralda Exploration Ltd. on küll väike, kuid ometi mõjukas kaevanduskompanii, kes nii nagu paljud teised tegutseb emamaast kaugel, vaesemates riikides, kus keskkonnaohutuse standardid ja kontroll on nõrgemad. Loetelu kohtadest, kus Austraalia, Briti, Kanada ja Ameerika kaevanduskompaniide tegevus on kaasa toonud tõsiseid keskkonna- ja sotsiaalseid probleeme ning rikkunud kohalike kogukondade inimõigusi, aina pikeneb. Selle aasta märtsis lasti Paapua Uus-Guineal ühe austraallaste kaevanduse kohal helikopterilt alla tonn tsüaniidi.

Rumeenia on üks neid riike, kuhu lääne töösturid innukalt trügivad, enamasti sooviga kunagistes riiklikes kaevandustes kaevandamist taaselustada. 1990ndate viimastel aastatel taotlesid paljud rahvusvahelised kompaniid seal tegutsemislitsentsi ning lõid endiste riiklike ettevõtetega mesti. Kõige rohkem ollakse huvitatud Lääne-Karpaatidest, täpsemalt Muntii Apusani, Muntii Mentaliferi ja Rosia Montana mägedest. Kanadalaste juhitav Euro Gold väidab, et on Rosia Montana mägedes avastanud Euroopa kõige rikkalikuma kullalademe - 100 -150 miljonit tonni maaki kullasisaldusega 1,9 g/t ning hõbedasisaldusega 10 g/t. Kulla kogus ulatub üle 200 tonni.

Samasugune on areng Karpaatide Ukraina-poolel, kuid selle kohta, mis seal toimub, on iseäranis raske infot hankida.

Üha enam globaliseeruva majanduselu lahutamatu osa on rahvusvahelised lepped, piirangud ja normid. Samal ajal kui riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide keskkonna- ja õigusspetsialistid töötavad selle nimel, et rahvusvahelised kooskõlastused tagaksid piisava keskkonnaohutuse, kasutavad multinatsionaalsed kompaniid oma majanduslikku ja poliitilist väge, et nii riiklikest kui rahvusvahelistest seadustest ja konventsioonidest mööda hiilida ning oma positsioone veelgi tugevdada.

KÄNGURU TÕELINE PALE

Sellise pealkirja alla koondas rahvusvaheliselt tuntuim keskkonnaorganisatsioon Greenpeace oma aruande visiidist katastroofipiirkonda. Äärmuslike ja iroonilistena tuntud rohelise rahu eest võitlejad vihjasid sellele, et sageli lubavad Austraalia kaevanduskompaniid nn. üleminekuriikides endale käitumist, mis kodumaal ei tule kõne allagi. Tegelikult on teada palju juhtumeid, kus näiteks Kanada, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide kompaniid kasutavad ära keskkonnaohutusealast reguleerimatust, olgu Ida-Euroopas, Aafrikas või Ladina-Ameerika riikides.

KES VASTUTAB JA KANNAB KAHJUD?

Esmapilgul lihtsat printsiipi, et kahjud hüvitab see, kes need põhjustas, polegi praktikas nõnda lihtne ellu viia. Nii paljusid riike (Rumeeniat, Ungarit, Ukrainat, Jugoslaaviat, Bulgaariat, Austraaliat) puudutaval õnnetusel nagu see, on keerulised poliitilised lahendused. Kehtivate kahe-ja mitmepoolsete lepete rakendamist raskendavad riikide huvide põrkumine, vastastikused vandenõusüüdistused, erinevused majandusseisus ja poliitilises läbipaistvuses, aga ka riikide õigussüsteemides. Õnnetu Ungari plaanib kohtuasja Esmeralda Exploration Ltd. ja kahe Rumeenia kaevandusettevõtte vastu, Rumeenia riiklik süüdistaja multinatsionaalse kompanii Aurul vastu. Ometi kardavad Ungari võimud, et Esmeralda Exploration Ltd. pankrotiohu tõttu jääb kahju kompenseerimata.

Kõikide osapoolte edasine huvi peaks olema vähendada taoliste õnnetuste riski ja ennetada võimalikke keskkonnakahjustusi, kuna nagu Tisza-loost nähtub, on tagajärgede likvideerimine tunduvalt kallim ja pahatihti võimatugi. Kõigepealt tuleks aga vastata küsimusele, kas oleme piisavalt rikkad, et kulla eest nii kõrget hinda maksta.

SEDASI PAHAAIMATULT UJUSID KOPRAD KA TISZAS. TSÜANIID HÄVITAS PEAAEGU KOGU SEALSE POPULATSIOONI

***

Tsüaniid ja kuld

Tsüaniid koosneb süsinikust (C)ja lämmastikust (N)ning keemiliselt väljendatakse seda lühendiga CN-. Tsüaniid moodustab ühendeid vesiniku (HCN), kaaliumi (KCN), naatriumi (NaCN), kaltsiumi (Ca(CN)2 ) jt. keemiliste elementidega ning esineb nii gaasilises, vedelas kui tahkes olekus.

Tsüaniidil on võime vabastada metallimaakidest väärismetalle kulda ja hõbedat, aga samas ka mürgiseid raskemetalle.

Tsüaniidi loetakse üheks mürgiseimaks ühendiks. Väiksemates kogustes põhjustab ta inimestel hingamisraskusi, südametorkeid, peavalu ja oksendamist, suuremates annustes kahjustab aju-ja südametegevust ning võib kaasa tuua koomaseisundi või surma. Surmavaks koguseks loetakse juba paari milligrammi.

Tsüaniidi satub keskkonda nii looduslike protsesside kui inimtegevuse kaudu. Looduses leidub teda mitmetes taimedes, näiteks mandlites ja manioki juurtes.

Kuigi tsüaniidi kasutatakse peamiselt tööstuslikes protsessides, on seda väikestes kogustes ka igapäevastes toodetes, nagu lauasoolas (kuni 13 miljondikku), kohvis (kuni 6 miljondikku) ja sigaretisuitsus (kuni 1 600 miljondikku).

Kuld on üks püsivamaid keemilisi elemente, mis üldjuhul ei reageeri kemikaalidega. See on ka üks põhjus, miks ta nii hinnatud on. Kuid leidub siiski kemikaale (elavhõbe, kloor, tsüaniid), mis on võimelised kulda lahustama. Tavaliselt on need väga mürgised või korrodeerivad ning tsüaniidi loetakse neist tegelikult veel kõige ohutumaks. Tsüaniidi miinuseks on aga see, et ta ei vali. See tähendab, et ta küll vabastab kulla ja hõbeda maagist, kuid teeb sama ka mürgiste raskemetallidega, nagu plii, kaadmium ja elavhõbe.

Varasematel aegadel koguti kulda peamiselt kullatükke jõeveest sõeludes või kvartsimaagis leiduvaid rikkalikke kullasooni kaevandades. Tänapäevaks on sellisel kujul kullahankimine ammendunud ning kulda ja teisi väärismetalle toodetakse kivimitest. On kindlaks tehtud, et kullatootmine tasub end ära, kui kivim sisaldab vähemalt 1 osa kulda 300 000 osa kasutu materjali kohta.

Kulla eemaldamiseks maagist kasutatakse põhiliselt NaCN, mis on väga mürgine. Kuigi on leitud ka ohutumaid meetodeid, on tsüaniiditehnoloogia kullatööstuses tänapäeval siiski veel levinuim moodus maagi eemaldamiseks.

Kulda sisaldav kivim purustatakse peaaegu tolmuks. Tekib mudataoline mass, mida töödeldakse suurtes mahutites tsüaniidilahusega. Kuld lahustub tsüaniidilahuses nagu suhkur vees. Tekib kulla-tsüaniidi või kulla-hõbeda-tsüaniidi lahus ning kaasproduktid. Lahusele lisatakse tsinki või aktiivsüsinikku, mis setitab lahuses leidunud kulla, hõbeda ja vase. Settinud materjali töödeldakse väävelhappega, et eemaldada tsink ja vask. Lõpuks materjal pestakse ning kuld ja hõbe sulatatakse kangideks. Tsüaniidi kasutamine võimaldab eemaldada kuni 90% maagis leiduvast kullast.


Foto: Arne Ader