Raheterad kui kanamunad

Milvi Jürissaar

29. mai 2000 jääb paljudele tartu- ja jõgevamaalastele meelde kui õudusunenägu. Selle päeva hommik oli ilus ja soe, kuigi niiske. Pärast lõunat algas äikesevihm. Koos vihmaga hakkas sadama tavatult jämedat rahet: oli

pingpongipalli, kohati kana- ja hanemunasuurusi raheteri. Aviometeoroloogiajaama teatati isegi 12-sentimeetrise läbimõõduga jäälitrist, mille leidis üks taluperemees. Niisugused suured raheterad toimivad kui ehtsad pommid. Ameerika uurijad on määranud raheterade langemise kiiruseks üle 100 miili tunnis ehk meetermõõdustikus üle 185 km/h. Pole siis ime, et jääkuulid purustasid Kirde-Tartumaal ja Jõgevamaal palju kasvuhooneid. Paljud eterniitkatused muutusid mõne minutiga sõelapõhjaks. Mõnel majal purunesid aknaklaasid ja autod õuel said tugevasti mõlkida. Vedul hävitas rahe mitmes talus rabarbarid ja lilled, Väägveres jäi üks talunik ilma sibulapõllust.

Rahet sadas ka Tartus ja linna ümbruses. Külitses hävitas rahe pea täielikult ühe rukkipõllu. Tõrvandis sadas palju litrikujulisi raheteri, mille pinnal oli selgesti näha terade ehitus: vaheldusid läbipaistmatud ja läbipaistvad kihid. Tartus sadanud raheterad olid enamasti suure kirsi või mureli sugused, Annelinnas ja Ihastes oli vaid kohati üksikuid suuremaid teri. (Üks jämeda rahe levikuriba puudutas Kaunase puiestee piirkonda, kus jääkuulipõrinast kurdistatuna bussist väljudes korjasin käigult kümneid mitmesentimeetriseid raheteri, millest suurim oli mõõtmetega 5,5 x 5 x 3 cm - I. K., toim.)

Tartu Aviometeoroloogiajaamas kestis rahehoog viis minutit: kella 15.22-st kuni 15.27-ni. Meteoroloogid määrasid kümne rahetera keskmiseks läbimõõduks 35 mm. Kõige suurema rahetera diameeter ulatus seal 55 mm-ni. Lennujaamas purustasid raheterad 3 akent, mõlke said mitu autot.

Alatskivi, Pala ja Tartu vallas hoonetele ning põldudele tekitatud kahju hinnati ainuüksi esialgse kokkuvõtte põhjal umbes viiele miljonile kroonile.

TUGEVAID RAHESADUSID MUJAL

Eestis varem nii suuri raheterasid kui seekord kirjeldatud ei olegi. Ka üllatab tugev rahe meid tavaliselt juulis-augustis, kui õhk ja maapind on maksimaalselt soojenenud.

Maailmas on palju kohti, kus rahet esineb palju sagedamini kui Eestis ja ka tekitatud kahjud on suuremad: näiteks USA keskosariikides, Hiinas, Indias ning meile lähemal Moldaavias, Gruusias, Põhja-Kaukaasias. Seal kasvatatavad kõrvitsad, melonid, tubakas, päevalilled ning ka mais ja viinamarjad on raheõrnad.

Rahe ei hävita ainult põllu- ja aiakultuure. 1961. aastal tappis 3-kilone rahetera Indias tööelevandi, 1965. aastal Naltðiki ümbruses surmas rahe 2000 lammast.

Läbi aegade suurimat kahju tekitanud rahesadu oli 11. juulil 1990 USA-s Colorado osariigis Denveris. Selle äikese- ja rahetormi tekitatud kahjusumma ulatus 625 miljoni dollarini.

KUIDAS RAHE TEKIB?

Rahe ei kaasne iga äikesevihmaga. Raheterade moodustumiseks on vaja 9-12 km kõrguses arenenud rünksajupilvi (Cumulonimbus), milles esinevad võimsad tõusvad ja laskuvad õhuvoolud (30-40 m/s, üksikjuhtudel 60 m/s). Harilikult on rahetera südamikuks lumekübe, mille laskuv õhuvool kannab pilve alumisse ossa, kus temperatuur on üle 0?C. Seal ladestub lumekübemele allajahtunud vee kiht. Kui niisugune kuulike satub tõusvasse õhuvoolu, jõuab ta pilves piirkonda, kus temperatuur on alla 0?C. Kuulikesel olev veekiht külmub, tema pinnale kleepuvad uued lume- ja jääkübemed. Nii tekivad rahetera läbipaistmatud kihid lumest ja läbipaistvad kihid külmunud veest. Nii mitu korda kui tera liigub üles-alla, tekib ka läbipaistmatuid ja läbipaistvaid kihte.

KAS RAHET ON VÕIMALIK ENNUSTADA?

See on võimalik, kuid ikkagi on raske midagi ette võtta rahekahjustuste vältimiseks suurtel pindadel. Võib ju näiteks varjata auto või väikese kilemaja vatitekiga ja varju viia kariloomad, kuid ei saa katta põlde või katuseid.

Rahe tekkimise tingimused:

1. Tsüklon oma frontidega, kui peamise (esimese) külma frondi liikumise kiirus ulatub vähemalt 30-40 km/h.

2. Õhumassidevaheline temperatuurikontrast on vähemalt 8-10 kraadi. Tavaliselt on siis soojas sektoris õhutemperatuur 25-28 kraadi, mõnikord üle 30 kraadi.

3. Külm front liigub lainetena, tähendab kohati nagu tagurpidi. Lainete tippude kohal eriti võimsates rünksajupilvedes arenevad tugevad tõusvad ja laskuvad õhuvoolud.

4. Külm front on suunatud põhjast lõunasse või põhja-kirdest lõuna-edelasse.

Lisaks rahele võib loetletud tingimuste puhul tekkida ka pagisid ja trombe.

29. mai maapinnakaardil kell 09 UTC järgi (joonis 1) näeme selgesti tsükloni sooja sektorit, kus õhutemperatuur ulatub 25-30 kraadini, külma frondi taga langeb õhutemperatuur järsult 15-16 kraadini. 30. mail kell 06 on tsüklon ja temaga seotud frondid jõudnud juba kaugele kirdesse. Hästi paistavad silma lained külmal frondil (joonis 2), mis soodustasid võimsate rünksajupilvede teket.

Sünoptikutel oleks 29. mai kella 00 UTC raadiosondi andmeid kasutades olnud tõepoolest võimalik eri kihtide õhuniiskuse ja -temperatuuri erinevuste põhjal ette näha üle 40 m/s kiirusega vertikaalvoolusid rünksajupilvedes, seega ka rahet ja isegi 30 mm raheterasid.

Tartu Aviometeoroloogiajaamas Ülenurmel ei olnud rahesadu kaugeltki kõige ägedam, kuid sealgi ulatus kümne rahetera keskmine diameeter 35 mm-ni ja suurima läbimõõt oli 55 mm.

Joonis 1. Maalähedase õhukihi kaart 29. mail kell 09 UTC.

Joonis 2. Maalähedase õhukihi kaart 30. mail kell 04 UTC.