Eesti Looduse uus andmebaas internetis

Maailm on pidevas muutumises. Iga päev toimub midagi miljardites omailmades ja kokku moodustub keerukas, nii looduslikku kui ka sotsiaalset keskkonda muutvate tegurite kogum, mille ohtlikkusele kalduvaid ilminguid püüab meeleheitliku kangelaslikkusega ohjes hoida teadus. Teaduses peitub kõike muutev jõud. Temaga seondub suur äri, suur majandus, suur poliitika, ideoloogia...

Üsna tihti püüame mõttes ajalugu ümber mängida, lähtudes seni kasutamata võimalustest, nagu "Kui Asutav Kogu..., kui Päts..., kui...", ja nendime kusagil sisimas, et ajaloo teelahkmeil on võimalikud ka vapustavalt valed otsused. Muutusi suunab arvamatult palju mõjureid, mis omakorda sõltuvad otsustajate võimest leida õiget teavet.

Eestimaist teadust tunnustatakse tõsiteadusena, kui too on saksa-, inglis- või venekeelne. Ometi oleks ainult selline lähenemine lühinägelik ja vastutustundetu. Puuduv omakeelne teave ümbritseva keskkonna kohta aitab kaasa vaid ebateaduse vohamisele. Lihtsustatud maailm tikub olema agressiivne. Leplikkusele, sallivusele tuginev ning säästlikkusele orienteeritud maailm on oma olemuselt keeruka ülesehitusega. Et jõuda selle tunnetamiseni, peame oskama teavet leida ning kombineerida, info ise peab olema kombineeritav. Rahva identiteet saab püsida ning areneda vaid siis, kui see toetub omakeelsele teadmisele (ja teabele).

Loodusteaduste vallas on hea viidata ajakirjale Eesti Loodus, kus aastast aastasse on püütud hoida artiklite teaduslikku usaldusväärsust. Nii ongi aastakümnete jooksul kogunenud midagi entsüklopeedialaadset: 1958. aastast 2000. aasta lõpuni on ilmunud ligikaudu 27 800 leheküljel umbes 10 300 erineva nimetusega kirjutist – artikleid, sõnumeid, teateid, repliike, ülevaateid – enamasti loodusteaduste valdkonnast, aga ka ajaloost, etnograafiast, folkloorist, psühholoogiast, arstiteadusest, arhitektuurist, koduloost jne. Et sellises infotulvas orienteeruda, vajame juba abivahendeid.

Pärast sõda ilmunud Eesti Looduse esimese kümnendi kohta (1958–1967) ilmus omal ajal koondregister, edaspidi on piirdutud aine- ja autoriregistriga iga aastakäigu lõpus. Kokku koondatuna on need olnud mõnda aega kättesaadavad ka ajakirja võrguversioonis aadressil http://www.loodus.ee/el/i_arhiiv.html

Iga inimene kogub, koondab ja rühmitab teavet teistest veidike erinevalt. Lääne-Eesti Saarestiku Biosfääri Kaitseala Hiiumaa keskus hakkas organisatsiooni algaastail looma arvutis mitmesuguseid teabesüsteeme ning infootsingusüsteemide hulka kuulus ka ajakirja Eesti Loodus artiklite andmebaas. Selle loomiseks kasutati arvutiprogrammi ProCite, mis on välja töötatud USA-s, ohjamaks Kongressi Raamatukogu andmebaase.

Alustasime 1993. aasta sügisel Eesti Looduse 1992. aastakäigust kahanevas järjekorras, millele lisandusid jooksvad numbrid kasvavas järjekorras. Uus asi vajab õppimist ning seetõttu said 1990. aastate algupoole artiklid hiljem töödelduist märksõnadelt kesisemad.

Et andmebaasi tehti muude tööde kõrvalt, siis valmis see täielikult alles 1999. aastaks. Praegu sisaldab Eesti Looduse aastatest 1958–2000 pärinevaid artikleid kirjeldav süsteem 10 314 kirjet.

ProCite annab võimaluse vahendada teavet ka arvutivõrgu kaudu. Sellepärast on ehk mõtet anda see arvutivõrgus seni kättesaadavast Eesti Looduse andmebaasist mõneti erinevaid võimalusi pakkuv töö huvilistele näha ja proovida. Välisilme ning otsinguvõimaluste poolest on olemas isegi kaks eri varianti, mis asuvad arvutivõrgus aadressidel

http://arhipel.hiiumaa.ee/RIS/RISWEB.CGI ning

http://arhipel.hiiumaa.ee/loodus.html

Märksõnadena saab kasutada autori-, koha-, organisatsioonide ja sündmuste nimesid, nähtuste, ainete ja liikide nimetusi, artiklite pealkirju, aastaarve...

Bibliograafia koostas Lääne-Eesti Saarestiku Biosfääri Kaitseala Hiiumaa keskuse töötaja Vello Kaskor, arvutivõrgus kasutatavaks muutis selle mittetulundusühingu Saarte ja Ranniku Uurimiskeskuse Arhipelaag spetsialist Hanno Luukas.

Head kasutamist!