Euroopa Liidu huvid meie liigikaitses Riinu Rannap

Palu-karukell on Eestis tähelepanu vajav II kaitsekategooria liik, Euroopa ulatuses kuulub aga loodusdirektiivi II ja IV lisasse Foto: Edgar Kask Mis on ühist näiteks hundil ja turbasamblal? Nad on Eesti loodusmaastikes tavalised, ent mujal Euroopas kas haruldased või lausa hävinud. Siit ka lahknevused liigikaitse kavandamisel. Päev-päevalt räägime üha rohkem Eesti võimalikust ühinemisest Euroopa Liiduga. Kas teame, kuidas mõjutab ühinemine meie looduskaitset? Nagu Eesti Looduse eelmisest numbrist juba lugeda võis, tugineb Euroopa Liidu (EL) looduskaitsepoliitika peamiselt kahele direktiivile – linnu- ja loodusdirektiivile. Kui linnudirektiiv sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks ja kasutamiseks, siis loodusdirektiiv käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsepõhimõtteid. Seekord räägimegi põhjalikumalt viimastest – loodusdirektiivis käsitletavatest taime- ja loomaliikidest. Need on Euroopa Liidu tähtsusega liigid. Iga liikmesriik määratleb oma piirides: ohustatud liigid – need, mida ähvardab konkreetses riigis kadumisoht (välja arvatud sellised, mille looduslik levila riivab vaid äärega kõnealust riiki ning on seega naabermaades laiemalt levinud); ohualtid liigid, mis eeldatavasti praeguste tingimuste jätkudes võivad lähemas tulevikus sattuda ohustatud liikide sekka; haruldased liigid, mis on riski piiril, olles esindatud vaid väikeste asurkondadena; endeemsed või elupaiga eripära tõttu erilist tähelepanu vajavad liigid. Kaitsemeetmetest lähtuvalt on EL-i tähtsusega liigid jagatud kolme rühma, kusjuures mõni neist võib kuuluda ühtaegu ka kahte. Need liigirühmad on loetletud loodusdirektiivi kolmes lisas: II lisas toodud liikide kaitseks tuleb piiritleda kaitsealad – loodushoiualad, IV lisa loetleb rangelt kaitstavaid liike, V lisasse on koondatud majanduslikku tähtsust omavad liigid. Mõned II lisas loetletud liikidest on tähistatud tärniga (*). Need on esmatähtsad liigid, mille kaitsmise eest kannab EL erilist vastutust. Eestis olevatest liikidest kuuluvad esmatähtsate hulka eremiitpõrnikas, atlandi tuur, tiigilendlane, lendorav, euroopa naarits ja ahm, kes satub meile küll vaid eksikülalisena. Kuidas neid liike kaitsta? Euroopa naarits kuulub loodusdirektiivi II ning IV lisasse. Et ta on ka meil eriti ohustatud (I kaitsekategooria), siis tegi Eesti ettepaneku tunnistada euroopa naarits esmatähtsaks liigiks. Foto: Tiit Maran Loodusdirektiiv nõuab, et EL-i tähtsusega liigid oleksid küllaldaselt kaitstud. Millisel juhul võime öelda, et kaitse on küllaldane? Siis, kui: muutused liigi asurkonna arvukuses viitavad sellele, et liik suudab ise pikema aja jooksul püsida; liigi looduslik levila ei ole kahanenud ega kahane tõenäoliselt ka tulevikus; liigi asurkonna püsimise tagab tema elupaikade piisavalt lai levik. II lisa liikide elupaikades moodustatakse loodushoiualad, et luua neil konkreetsete liikide ökoloogilistele nõudmistele vastavad tingimused. Loodushoiualadel ei tohi kõnealuste liikide elutingimused halveneda, ka igasugune häirimine peab olema välistatud. Loodusdirektiivi IV lisa sisaldab ranget kaitset vajavaid liike, millele pole küll vaja määrata loodushoiualasid, kuid iga liikmesriik peab neid kaitsma nende looduslikul levikualal. Rangelt kaitstavate liikide puhul on keelatud: neid tahtlikult püüda või tappa; neid tahtlikult häirida kasvu-, talvitumis- ja rändeperioodil; tahtlikult hävitada või loodusest korjata nende (madude, sisalike, kilpkonnade) mune; hävitada sigimis- või puhkekohti või halvendada sealset seisundit; pidada loodusest eemaldatud isendeid müügi või vahetamise eesmärgil. Loodusdirektiivi V lisa sisaldab majanduslikku huvi pakkuvaid liike, näiteks töönduskalasid ja jahiulukeid. Liikmesriigi kohus on jälgida, et liikide kasutamine ei ohustaks nende püsimist: kui mõne liigi arvukus hakkab märgatavalt langema või asurkonna seisund millegipärast halveneb, võib riik piirata selle kasutamist. V lisa liikide kaitseks võib: kehtestada ajutisi piiranguid ning reguleerida küttimis-, püügi- või korjamisviise; kohaldada jahi- ja kalapüügieeskirju nii, et need soodustaksid asurkondade säilimist; kehtestada küttimis-, püügi- ja korjamislubade või kvootide süsteem; reguleerida isendite ostmist, müüki ja müügipakkumisi. Milliseid liike peame Eestis hoolega jälgima? Eesti elustikust kuulub loodusdirektiivi II lisasse 22 soontaime- ja samblaliiki ning 37 loomaliiki. IV lisasse on kantud Eestis 16 taime- ja 42 loomaliiki. Osa neist (näiteks eremiitpõrnikas, atlandi tuur, euroopa naarits, tiigilendlane jt., kokku 32) kuuluvad ühtaegu nii II kui ka IV lisasse, nende puhul tuleb väga rangeid kaitsemeetmeid rakendada ka väljaspool loodushoiualasid. V lisas on näiteks kõik Eestis kasvavad turbasamblad ja kollad, jõevähk, viinamäetigu, rohukonn, metsnugis jt. Osa liike, nagu jõesilm, lõhi, hunt, kobras, hallhüljes ja veel mõned, kuuluvad nii loodusdirektiivi II kui ka V lisasse. Nende puhul tuleb luua loodushoiualad liigile elutähtsatesse piirkondadesse (näiteks sigimisaladele), kuid väljaspool loodushoiualasid võib neid püüda, jahtida või korjata. Erandid tuleb läbi rääkida Igal kandidaat- või liikmesriigil on õigus taotleda erandeid loodusdirektiivi lisadesse kantud liikide suhtes. Erandkorras saab taotleda mööndusi mõne liigi kaitserezhiimile juhul, kui: need aitaks vältida tõsiseid kahjustusi viljasaagile, kariloomadele, metsale, kalavarule, veele ja muule varale; see on vajalik inimese tervise ja üldise ohutuse huvides või teistel, näiteks sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel ning avalikkuse tungival survel; mõnd liiki on vaja taasasustada või paljundada uurimise ja hariduse eesmärgil. Erandeid lubatakse sel juhul, kui need ei sea ohtu direktiivi lisades märgitud liikide asurkondi. Eesti on erandeid taotlenud hundi, karu, ilvese ja kopra kohtlemiseks. Brüsselis mullu sügisel toimunud Euroopa Liidu komisjoni ja kandidaatmaade esialgsetel konsultatsioonidel suhtuti positiivselt meie taotlusse jätta hundi ja kopra Eesti asurkond välja loodusdirektiivi II ja IV lisast. Jaatavalt suhtuti ka Eesti karupopulatsiooni väljaarvamisse II lisast. Karu väljaarvamist ka IV lisast, samuti ilvese väljaarvamist II ja IV lisast veel arutatakse. Aga meie oma liigikaitse? Euroopa Liidu kandidaatriigina tuleb Eestil järgida ning rakendada eurodirektiividest tulenevaid kohustusi, kuid see ei tähenda, et me ei peaks edaspidi enam kaitsma seda, mis on oluline meile endile. Just Eesti seisukohast on olulised paljud liigid (näiteks käpalised, seened), mis Euroopat tervikuna ei huvita ning seetõttu pole ka kantud direktiivide lisadesse. Neist lähemalt Eesti Looduse järgmises numbris.