Kollane tolm ja käbid korraga

Maie Toom

Kevaditi, kui kõikjale sadestub kollast tolmu, öeldakse ja ka kirjutatakse, et mänd

õitseb. Kui olla päris täpne, siis nii see siiski ei ole, sest männil nagu teistelgi okaspuudel pole ju õisi. Nende aset täidavad väikesed eri suuruse ja värvusega käbid, mis ilmuvad männi okstele mai lõpul või juuni algul, olenevalt ilmastikust. Ühed neist on kollased, teised punakad. Kollased isaskäbid asetsevad kogumikena pikkvõrsete alusel. Punakad emaskäbid ilmuvad ühe- või kahekaupa pikkvõrsete tippu.

Iga käbi koosneb teljest ja sellele spiraalselt kinnituvatest soomustest. Kollastes käbides valmivad tolmuterad, punakates seemnealgmed. Nii isas- kui ka noored emaskäbid on algul pisikesed, kõigest 5–6 mm pikkused.

Isaskäbi soomuse alaküljel on kaks tolmukotti tolmuteradega. Ühel puul valmivad tolmuterad ja seemnealgmed väikese ajanihkega: nii ei saa tolmuterad viljastada seemnealgmeid sama puu emaskäbides (võõrtolmlemine tagab elujõulisema järglaskonna).

Tillukesed, kõigest 60 µm läbimõõduga tolmuterad on varustatud kahe õhupõiega, mille abil võivad nad soodsa ilmaga hõljuda õhus kaua ja väga kaugele. Enamik tolmuteri läheb kaotsi, sest nad ei satu teise männi emaskäbidele, vaid langevad maapinnale, katavad kollase kirmena lompe ja suuremaidki veekogusid. Rahvas ütleb siis, et on sadanud väävlivihma. Männi tolmuterad võivad püsida veepinnal kaua. Suvel laevaga Rootsi sõites näeb vahel mändidega kaljusaarte ümber veepiiril lausa kollast vööd. Tõenäoliselt moodustubki see männi tolmuteradest. On teada, et veepinnal hõljuvaid tolmuteri neelavad mõnede kalade maimud.

Pärast tolmlemist tõmbuvad isaskäbid pruuniks ning kuivavad. Emaskäbidel aga soomused sulguvad ning areng jätkub. Kulub palju aega, enne kui emaskäbi soomuste vahele sattunud tolmuterast välja kasvav tolmutoru küünib seemnealgmes oleva munarakuni. Viljastamine toimub alles järgmise aasta kevadel, mil käbid hakkavad jõudsalt kasvama. Nad on nüüd rohelised ja vaigused.

Küpsed tiibadega varustatud seemned pääsevad 3–7 cm pikkustest käbidest välja alles kolmanda aasta kevadel (aprillis, mais), mil pruuniks tõmbunud käbisoomused kuivade päikesepaisteliste ilmadega avanevad. Vihmastel päevadel on käbisoomused suletud. Seemned asetsevad käbisoomustel kahekaupa ja paljalt. Seepärast nimetataksegi mändi ja teisi okaspuid paljasseemnetaimedeks. (Õistaimedel valmivad seemned vilja sees, sellest siis nimetus katteseemnetaimed).

Hariliku männi seeme on 3–4 mm pikk ja tal on endast kolm korda pikem kilejas tiib, mis aitab tuulega vanempuust kaugemale kanduda.

Niisiis saabub õige pea parim aeg teha tutvust tänavuse aasta puu "lastetoaga": ühtaegu on nähtaval nii kollased-punased "beebid", aastased rohelised käbid kui ka kaheaastased harali soomustega seemnepoetajad.