Segadused seedritega

Alar Läänelaid

Liibanoni seeder Lausanne´i ülikoolilinnakus Šveitsis. Foto: Alar Läänelaid	Noor siberi seedermänd Tartus Laia tänava ja Vabaduse pst nurgal. Foto: Ivar Sibul

Ei seedrid, ei palmid

ei kasva me maal...

(Rahvalikust laulust)

Kes nii kirjutas? Tuntud laul armsast isamaast seab kodumaa puud ülemaks võõramaistest seedritest ja palmidest. Kas olid ka seedrid-palmid eestlastele tuttavad juba ammustest aegadest? Segadused algavad aga juba selle laulu autorist: eri laulikute andmeil on sõnad M. Körberilt, V. Antilt või hoopis rahvasuust. Kirjandusmuuseumis teatakse, et selle Eestis rahvalikuks saanud laulu sõnad on tõlgitud saksa keelest.

Kas Eestis kasvab seedreid?

Laulu sõnades võib kahelda mõnigi, kes on ise näinud pargis kaharat seedriks kutsutavat okaspuud, mille käbidest saab söödavaid seemneid – seedripähkleid. Taimeteadlased paigutavad meie parkide "seedrid" siiski mändide (Pinus) hulka. Need puud sarnanevad tõeliste seedritega ehk vaid kahara võra poolest. Söödavate seemnetega männiliikide rühma kutsutakse seedermändideks. Tõelised seedrid kuuluvad omaette seedri perekonda (Cedrus) ja kasvavad looduslikult Vahemere maades ja Himaalajas. Eesti kliimat seedrid ilmselt ei talu, vähemalt pole teada neid siin pargipuudena kasvamas. Seega, laulusõnad ei valeta: seedrid meie maal tõepoolest ei kasva.

Seedermännid ja seedrid – mis seal vahet?

Tegelikult saab seedermände seedritest hõlpsasti eristada, kui silmitseme puude oksi lähemalt: seedermändidel on okkad viie kaupa, seedritel aga 30–40 kaupa. Okkakimpude poolest võiks seedreid segi ajada pigem lehistega. Kui reisite Kesk-Euroopas või Vahemere maades ja näete aias okastelt lehisetaolist puud, siis tasub vaadata käbisid: lehise okstel või puu all näeb pöidlaotsasuurusi käbikesi, seedrite siledad munakujulised käbid on tublisti suuremad – nii vaksapikkused. Talvel saab vahet teha veelgi lihtsamalt: lehised seisavad raagus, seedrid püsivad haljaina. Seedermände, seedreid ja lehiseid oleks siiski ilus eristada. On ju need puud üksteisest vähemalt sama kauged kui näiteks kased ja lepad – ühtedest saab kasevihta, teistest mitte.

Kolm käbi (mõõduks ühesentimeetrine ruudustik), vasakult: atlase seeder, liibanoni seeder, siberi seedermänd. Foto: Ivar Sibul

Siberi seedermänd ei ole seeder

Meie parkide seedriks kutsutav kahar tumedaokkaline puu on kõige tõenäolisemalt pärit Siberi taigast, õige nimega siberi seedermänd. Tema paksude soomustega käbid peidavad väikese pähkli mõõtu pruune seemneid (neid veidi vaigumaitsega "seedripähkleid" saab mõnel pool poestki osta). Seedripähklid on siberlaste armastatud maius, neid nakitsetakse lausa kartulikrõpsude asemel. Viimasel ajal on ka venekeelses teaduskirjanduses hakatud seda puud nimetama seedermänniks, kuigi kõnekeeles jäävad ilmselt püsima seeder (vene k. kedr) ja seedripähklid. Aga eks kõnekeel olegi sisemaiseks pruukimiseks: Siberis pole ohtu, et kohalik "seeder" võiks tõelise seedriga segi minna, sest viimaseid seal ei kasva.

Venemaal peetakse siberi seedermändi omaette liigiks. Lääne-Euroopa taimesüstemaatikud on aga seisukohal, et Siberis kasvav seedermänd on väga lähedane alpi seedermännile ja kujutab endast alpi seedermänni siberi alamliiki, teadusliku nimetusega Pinus cembra subsp. sibirica.

Tõelised seedrid kasvavad Vahemeremaades

Seedri perekonna teadusnimetus Cedrus on tuletatud kreekakeelsest puunimetusest kedros (mis võis kunagi tähistada hoopis mõnd kadakat). Seedreid tuntakse nelja liiki, neist kolm kasvavad looduslikult Vahemere maades ja üks Lääne-Himaalaja mäestikus. Teise süsteemi järgi on seedreid vaid kaks liiki: kõik Vahemere maade omad ühendatakse alamliikidena liibanoni seedriga ja teine on himaalaja seeder. Vahemere maades kasvavat liibanoni seedrit (Cedrus libani) on mainitud juba piiblis. Tema lõhnavast punakast puidust oli pärimuse järgi ehitatud Saalomoni tempel Jeruusalemmas, seedripuitu kasutasid ka Egiptuse vaaraod. Kuigi liibanoni seedri kujutis kaunistab Liibanoni vappi ja lippu, on puu ise oma kodumaal ammu haruldaseks jäänud ja kasvab Ida-Vahemere maade mägedes vaid tükati säilinud loodusmetsades (vanimad puud Liibanoni mäe nõlvul arvatakse olevat umbes 2500-aastased).

Täiskasvanud liibanoni seeder on laiuva võraga majesteetlik puu. Teda on ammustest aegadest kasvatatud ilupuuna nii kodumaal kui ka mujal.

Briti saartele (Childreysse) istutati esimene liibanoni seeder 1646. aastal ning see püsib elus tänini, tema ümbermõõt küünib 25 jalani (7,6 meetrini). XVIII sajandi keskpaiku olid liibanoni seedrid brittide maal suurmood, sel ajal istutatud puid leidub paljudes parkides.

Atlase seeder (Cedrus atlantica) Atlase mägedest Põhja-Aafrikas ei ole nii kuulsa ajalooga ja sai tuntuks hiljem. Euroopa parkides kasvatatakse ilupuuna eriti tema sinakaokkalist teisendit 'Glauca'. Ka atlase seeder kasvab suureks, temagi ilu vajab mõjulepääsemiseks avarat pargiala. Tegelikult on need kaks liiki omavahel väga sarnased, kindel eristustunnus on atlase seedri okaste (vaid luubi all nähtav) värvitu ogatipp.

Küprose saarelt pärinev küprose seeder (Cedrus brevifolia) on seedritest vähim tuntud, eelmistest väiksema kasvu ja lühemate okastega.

Himaalaja seeder (Cedrus deodara) kasvab metsana Lääne-Himaalaja mäestiku nõlvadel. Tema võra on noorena koonusjas ning säilitab enamasti kuhikja kuju ka vanema puuna. Himaalaja seedrit hinnatakse Indias väärtusliku tarbepuuna. Ka seda liiki võib kohata Euroopa parkides.

Igal mandril omad seedrid

Seedri nimetus on kuulus, temaga seostatakse nii tumedatoonilist lõhnavat puitu kui ka võimsaid puid. Pole ime, et maailma eri otstes on hakatud seedriteks kutsuma mingil moel nendega sarnaseid liike teistest perekondadest – rohkem kui kahtkümmet puuliiki. Näiteks jaapani seedriks nimetatakse sealseid suuri okaspuid krüptomeeriaid (vt. EL 1998, 7, lk. 330). Aafrika pliiatsiseeder on tegelikult kadakas (Juniperus procera), austraalia seeder (Toona ciliata) pole üldse okaspuu. Lõuna-Ameerikas kasvab t&š;iili seeder (Libocedrus chilensis). Põhja-Ameerikas kutsutakse seedriteks mitmeid okaspuid: virgiinia pliiatsiseeder ehk punane seeder on tegelikult virgiinia kadakas (Juniperus virginiana), lääne punane seeder on hiigel-elupuu (Thuja plicata), viirukiseeder ehk valge seeder kannab eestikeelset nimetust kalifornia lõhnaseeder (Calocedrus decurrens), kollane seeder on nutka ebaküpress (Chamaecyparis nootkatensis) jne.