|
Alam-Pedja looduskaitseala on elurikas pelgupaik Kesk-Eesti kultuurmaistute vahel.
- Ta hõlmab 260 ruutkilomeetrit loodusmaastikku (metsi, soid, jõgesid ja luhtasid), olles umbes Võrtsjärve suurune, poole suurem Tallinnast.
- Sel alal ei ole ühtki läbivat autoteed.
- Kaitsealal elab neljas külas kokku vaid 14 inimest.
- Siin on kohatud 196 liiki linde, neist haudelinde viimasel kümnel aastal 153 liiki. Imetajaid on teada 43, soontaimi 485 ja samblikke 223 liiki. Need numbrid haaravad ligikaudu veerandi (samblikud) kuni kaks kolmandikku (haudelinnud) Eestis teadaolevast.
- Siinsetes metsades on seni leitud 28 põlismetsa tunnusliiki, umbes kaks kolmandikku Eestis kasvavaist – rohkem kui kuskil mujal.
- Alam-Pedja luhtadel on Baltimaade parimad rohunepi-paigad ja elab sama palju rukkirääkusid kui terves Hollandi Kuningriigis.
- Siinsed Emajõe vanajõed on tõeline noorkalade paradiis.
- Tervelt 82% Alam-Pedja looduskaitsealast katavad sood ja vähem kui viiendiku mineraalmaad.
- Kõrgeima veetaseme korral küünib Emajõe ning Põltsamaa ja Pedja jõe alamjooksu ühine üleujutusala kuni 92 km2.
- Alam-Pedja luhalaam on Kasari deltaluha järel Eestis suuruselt teine ning arvatud ka Euroopa tasandil looduskaitselise väärtusega alade (CORINE) andmebaasi.
Need nopped Alam-Pedja looduskaitseala kohta pärinevad siitsamast ajakirjanumbrist, on kokku pandud koostöös selle parimate tundjate – uurijate, vaatlejate ning põliselanikega. Niisiis tugineb siin esitatav värskeimatele uurimisandmetele ning teadlaste kõrval saavad sõna ka need, kellele looduskaitseala on eelkõige kodu.
Et uurijadki on ennekõike inimesed, igaüks oma vaatenurga ja tunnetega, siis pole ehk paha piiluda vahelduseks ka nende välipäevikuisse – eelkõige lehekülgedele, mis ei sisalda ainult arv- ja muid töö seisukohalt olulisi andmeid. Seda võimalust pakuvadki eriveerud artiklite kõrval.
Alam-Pedja maailma aitab ehk sisse elada soovitus, mis laenatud ikka siit ajakirjanumbrist:
Looduse arukus on meie ees, nautigem sellest iga viivu, vaadakem vette ja kaldale, metsa ja puu taha, osakem näha imelist mitmekesisust igal ajahetkel, sest homme sedasama enam ei näe. Homme näed midagi enamat, seepärast mine ja vaata ja keskendu.
Ann Marvet,
erinumbri toimetaja
Erinumber on valminud koostöös Looduskaitseühinguga Kotkas ning ilmub Tartumaa keskkonnateenistuse toel.
|
