TAGASI

Kuu loom – nirk

Piret Pappel

Joonistus: Kristi Jaanus

Talvel on looduses vaikne: tundub, et enamik loomi on kas soojale maale kolinud või kükitab hiljukesi urus ja ootab kevadet. Siiski – need, kes talveks magama ei heida, tuletavad huvilisele ennast pidevalt meelde. Lumetul ajal ei oska ju arvatagi, kui paljude loomaradadega võib metsaskäija tee ristuda!

Üks neist loomakestest, kes talvel aktiivselt tegutseb ja alatasa ka jäljeraja nähtava koha peale jätab, on nirk (Mustela nivalis).

Sugulased

Nirk kuulub kiskjaliste (Carnivora) seltsi kärplaste (Mustelidae) sugukonda.

Kärplased on suurim sugukond kiskjaliste seltsis, siia kuulub üle kuuekümne liigi eelkõige lihatoidulisi loomi, kes on levinud kõikidel mandritel, välja arvatud Antarktika ja Austraalia. Viimasele mandrile, tõsi küll, on inimene siiski mõned liigid sisse viinud. Vanimad kärplased on teada juba varasest oligotseenist.

Sugukonna suurimasse perekonda Mustela on süstemaatikud paigutanud 18 liiki.

Enamasti on kärplane sale väike loom, kuid leidub ka suuremaid kiskjaid, näiteks veelise eluviisiga merisaarmas (Enhydra lutris) võib kaaluda kuni 40 kilogrammi. Suuremat kasvu on ka Lõuna-Ameerikas pesitsev hiidsaarmas (Pteronura brasiliensis), meiegi metsadesse eksiv ahm (Gulo gulo) ja mitu mägraliiki.

Kärplastele on iseloomulikud hästi arenenud anaalnäärmed, kadestusväärne haistmine ja kuulmine.

Enamik kärplasi on lihatoidulised, kuid mõned liigid söövad ka segatoitu. Aasias ja Aafrikas kodu leidnud meemäger (Mellivora capensis) armastab näiteks üle kõige... No mis te ise arvate, mida?

Kasukaloomad

Eluviisi poolest leidub erisuguseid kärplasi: väledad hiirepüüdjad, nagu kärp (Mustela erminea) ja nirk, poolveeline loom naarits (Mustela lutreola), hea ronija nugis (Martes sp) ja hästi meelde jääva ladinakeelse nimetusega uruloom mäger (Meles meles). Elupaiga suhtes pole kärplased eriti nõudlikud.

Kärplased on ammustest aegadest tuntud, hinnatud ja seetõttu palju kütitud karusloomad: soobel (Martes zibellina), euroopa naarits (Mustela lutreola), metsnugis (Martes martes), kärp.

Pisikiskja

Eestis elab kümme liiki kärplasi. Nirk on nendest kõige väiksem. Väga hea isuga ettevaatliku nirgi keha võib kasvada kõige rohkem 25 cm pikkuseks. Saba lisab kuni 10 cm.

Pisike loom ei kaalu palju, sajagrammine nirk on haruldus. Kehamõõtmetes avaldub suguline kahepalgelisus ehk dimorfism: kahest ühevanusest loomast kogukam on kindlasti isane, pisem emane.

Suvel kannab nirk selja pealt punakaspruuni, kõhu alt valget kasukat. Talveks värvub loomake üleni valgeks. Karvavahetuse ajal võib näha lapilist nirki.

Kui tekib kahtlus, kas pisikiskja on nirk või tema veidi suuremat kasvu sugulane kärp, tuleks uurida looma sabaotsa: kärp käib terve aasta ringi justkui musta värvipotti pistetud sabaotsaga, nirgil on see suvel pruun, talvel valge.

Hiirtehirm

Nirk võib elada nii metsas kui ka inimasulas. Tema põhitoit on hiired. Lisaroaks ei põlga pisikiskja ära vihmausse, putukaid, linnumune ega isegi suuremaid loomi: rotte, kanalisi.

Nirk on graatsiline ja väle loom, kes kütib hiireurgudes ning -käikudes, risuhunnikutes, kivikangrutes, lumealustes labürintides. Peamiselt otsib ta söögipoolist öösiti.

Hiirtehirmul on ka endal rohkesti vaenlasi. Inimasulates ähvardavad teda eelkõige kassid ja koerad, mujal kõik suuremad kiskjad või röövlinnud. Nirgi elu teeb keeruliseks ka toidukonkurents kärbiga, kes toidupuudusel kipub väiksemat venda välja tõrjuma. Nirgi arvukus on otseses sõltuvuses saakloomade arvukusest.

Pereelu

Nirk kolib meelsasti elama näriliste urgu. Ühe nirgi kodupiirkonnas võib olla mitu sellist urgu ja mitmesuguseid varje- ning puhkepaiku, mida ta teatud aja tagant ja vajadust mööda kasutab. Külmal ajal vooderdab praktilise meelelaadiga nirk hõivatud uru endise peremehe karvadega, mõistagi pärast magusat söömaaega.

Kodupiirkonna suurus sõltub saakloomade arvukusest. Isaste nirkide territoorium on harilikult suurem kui emastel.

Nirkidel pole kindlat jooksuaega; väikesed nirgid võivad ilmavalgust näha koguni talvel. Tavaliselt sünnitab emasloom ühe suve jooksul mitu pesakonda.Tiinus kestab viis nädalat ja ühte pesakonda mahub enamasti 3–7 õde-venda.

Pojad sünnivad pimedatena ning jäävad pessa umbes kolmeks kuuks. Esimesed jahikogemused saavad nirgipojad emaga koos küttides. Pärast jäävhammaste tulekut on noored nirgid võimelised ise endale toitu otsima.

Nirgi eluiga on umbes viis aastat (rekordvanus kaheksa aastat).

Nirk on loodukaitse all ning kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse.

Nirk Mustela nivalis

Pikkus: kuni 25 cm
Kaal: kuni 90 g
Tiinus: 5 nädalat
Eluiga: keskmiselt 5 aastat (maksimaalselt 8)
Klass: imetajad Mammalis
Selts: kiskjalised Carnivora
Sugukond: kärplased Mustelidae

* Nirk on maailma väikseim kiskja.
* Majas elavat ja usinalt hiiri hävitavat nirki on peetud hea õnne toojaks.

Eestis elavad kärplased

Saarmas, Lutra lutra (L.)
Mäger, Meles meles (L.)
Ahm, Gulo gulo (L.)
Metsnugis, Martes martes (L.)
Kivinugis, Martes foina (Erxl.)
Tuhkur, Mustela putorius (L.)
Naarits, Mustela lutreola (L.)
Mink, Mustela vison (Schreb.)
Kärp, Mustela erminea (L.)
Nirk, Mustela nivalis (L.)

TAGASI