Mis on ökoturism?

Mikk Sarv

Ökoturismiks nimetatakse reisikorraldust, mis püüab parandada looduse ja kultuurimälestiste seisundit ning ühtlasi toetada kohalikku elanikkonda. Kuidas neid eesmärke saavutada?

Toeks on üldine huvi kasv keskkonna vastu. Kõigis tootmisvaldkondades muutub üha olulisemaks tootmise keskkonnasõbralikkus. Järjest rohkem tarbijaid keeldub ostmast ja kasutamast tooteid, mille valmistamine halvendab keskkonnatingimusi. Sama kehtib ka maailma suurima majandusharu ja tööhõivevaldkonna - turismi kohta. Parimate hotellide vannitubadesse on ilmunud viisakas palve külastajatele: võimaluse korral kasutatagu sama käterätti paar päeva, säästmaks veekogusid täiendavast pesuainekogusest. Keskkonnasäästlikkusest on kujunenud toote kvaliteedi näitaja, millega ettevõtted püüavad võita uusi kliente.

Kõige kiiremini, 15-40% aastas on viimasel ajal maailmas kasvanud nn. ökoreiside läbimüük. Ökoreisijad võivad olla kindlad, et külastatud piirkonna looduslik, kultuuriline ja ühiskondlik seisund nende tõttu ei halvene, vaid paraneb. Säärased reisid on tunduvalt kallimad tavareisidest, nii nagu igasuguse ökoloogiliselt puhas toodang on kallim kui tavatoodang. Kõrgema hinna sisuks on maksed turistide külastuste käigus kulunud ressursi - looduse, kultuuriväärtuste, kohaliku rahva heaolu säilitamiseks ja taastamiseks. Tavapärane turismikorraldus ei pööra sellele eriti tähelepanu. Looduslike ja kultuurilooliste vaatamisväärtuste ning kohaliku rahva olemasolu peetakse endastmõistetavaks ja igikestvaks, nende säilimine ja toetamine ei ole turismiettevõtete huviorbiidis. Arvatakse, et neid väärtusi peaksid säilitama ja uuendama kohalikud omavalitsused ja teised ametivõimud. Ometigi võib turism kui äärmiselt dünaamiline majandusharu ammendada nimetatud väärtused ja ressursid enne, kui ametivõimud suudavad reageerida.

Ökoreiside korraldaja võtmesõnaks on koostöö kõigi huvirühmadega, kes arendavad turismi: ametivõimud nii looduskaitse, muinsuskaitse kui ka kohaliku omavalitsuse alalt; turismifirmad ja teised eraettevõtjad, kes toovad reisijad kohale; ühiskondlikud organisatsioonid, kes vahendavad erihuvidega reisijaid, ning mitmesugused fondid ja muud finantseerijad, kes sellist reisimist toetavad ning reisisihiks olevate väärtuste säilimiseks ja arenguks raha pakuvad.

Ökoreisi korraldaja peab silmas pidama piirkonna taluvusvõimet. Viimast on otstarbekas vaadelda kolmest seisukohast. Turistlik taluvusvõime on külastajate piirarv, millest suurema külastuste arvu korral kaob reisikoha ainulaadsuse mulje. Looduslik taluvusvõime märgib piiri, millest suurema külastuste või külastajate arvu korral kaasnevad pöördumatud muutused piirkonna kooslustes. Sotsiaalse taluvusvõime määrab kohaliku elanikkonna kannatus: kui turiste on liiga palju, ei taheta külastajaid enam heal meelel vastu võtta. Piirkonda mahtuvate ökoreisijate arv on piiratud kõige madalama taluvusvõimega, milleks võib olla sõltuvalt paigast või ajast ükskõik milline nimetatud kolmest taluvusvõimest.

Kas meie ökoloogilised tingimused võimaldavad ökoturismi?

Eesti ökosüsteemide iseloom ja olukord pakuvad häid eeldusi ökoturismi arenguks. Umbes pool Eesti pindalast on kaetud metsade ja märgaladega, samas võimaldab suhteliselt rikkalik teedevõrk kiiret ligipääsu ning lähemate aastate jooksul katab ka vähemalt mobiiltelefoniside kogu maa.

Mitmed Lääne-Euroopas kadunud või haruldased taime- ja loomaliigid, näiteks sinilill, pääsusilm, hunt, toonekurg jpt. on meil veel üsna tavalised. Kui turismi kavandada mõistlikult, saab paljusid neist jälgida ja tutvustada kahju tegemata. Loodusharulduste juba liigagi lihtne kättesaadavus lausa kohustab meid loodusturismi kavandama ökoturismi põhimõtetel, et vältida külastuse reguleerimata arenguga kaasneda võivat kahju.

Kuidas on arendatud ökoturismi Eestis?

Eesti külaliikumise KODUKANT teisel seminaril 1993. aasta maikuu lõpul Soomaal Kuusekäära talus sündis idee külade arengu huvides hakata ette valmistama ökoreise. Algatuse võttis enda peale noor talunik Aivar Ruukel Tori Jõesuust Saarisoo talust, tema juhendajaks sai Jan Wigsten Rootsist Gotlandi saarelt. Jan Wigsten on olnud reisijuht rohkem kui üheksakümnes riigis. Viimastel aastatel on ta kavandanud ja kujundanud ökoturismi maailma eri piirkondades - Austraalias ja Okeaanias, Indias, Lõuna-Ameerikas ja mujal. Hästi läbimõeldud ökoturismi arengustrateegia poolest toob ta riikidest eeskujuks Austraaliat ja Kanadat.

1994. aasta augusti lõpul tegid Aivar Ruukel ja Jan Wigsten spetsiaalse ringreisi Eestis, hindamaks siin ökoturismi võimalusi. Nähtu andis uut indu. Loodi Kodukandi Ökoturismi Algatus, mille eesmärk on:
1) teadvustada võimalused, mida õigesti planeeritud turism pakub kohalikuks arenguks ning loodus- ja kultuuriväärtuste säilitamiseks;
2) luua struktuur nende võimaluste kasutamiseks.

Sama aasta 30. novembril Tartus aset leidnud nõupidamisel otsustati koostada Eesti loodus- ja kultuuriturismi võimalusi kirjeldav "Reisikorraldaja käsiraamat".

Et arendada ökoturismi nelja tugirühma koostööd, hakati korraldama ökoturismi nõukodasid. Esimene nõukoda toimus mullu 30.-31. mail Hiiumaal Puulaiul Kodukandi Ökoturismi Algatuse ja Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala Hiiumaa keskuse (Ruuben Post) korraldamisel.

Järgmine nõukoda tuli kokku 27.-29. oktoobril Otepää kõrgustikul Leigo turismitalus, korraldajateks sedakorda Kodukandi Ökoturismi Algatus ja Otepää maastikukaitseala (Meelis Linnamägi).

Kodukandi Ökoturismi Algatus tutvustas nõukodades arutatut ning ökoturismi põhimõtteid oma teabelehtedes "Ökoturism". Lehte antakse välja neli korda aastas eestikeelsena, lisaks ilmub aastas üks kokkuvõtlik ingliskeelne teabeleht, mis annab ülevaate Eesti ökoturismist.

Eelmisel sügisel tutvustas Kodukandi Ökoturismi Algatust oma teabelehes ka Ülemaailmne Ökoturismi Ühendus (peakorter Vermontis Ameerika Ühendriikides) .

Novembri lõpuks valmis siin ingliskeelne reisikorraldaja käsiraamat "Estonia - the Natural Way". Käsiraamatu lisa sisaldab Lahemaa, Saaremaa, Muhumaa, Hiiumaa, Läänemaa, Pärnumaa, Soomaa, Haanjamaa ja Karula reisiprogramme.

Reisikäsiraamat on leitav ka Internetis aadressil http://www.ee/Kodukant/Ecotourism/. Selleks teisendas CIESIN-i (rahvusvaheline maateaduste teabevõrgu konsortsium) Eesti-poolne võrgumeister Toomas Mölder reisiraamatu hüpertekstiks . Reisikäsiraamatut on saadetud loodus- ja kultuuriturismile spetsialiseerunud reisikorraldajatele 17 riiki üle maailma.

Praeguseks on mitmed reisibürood, kes on huvtatud käsiraamatus esitatud reiside müümisest, saatnud oma esindajad kohapeale tutvuma pakutavaga. Samuti on laekunud esimesed tellimused Interneti kaudu.

Mida praegu tehakse?

Kodukandi Ökoturismi Algatuse tegevuse tulemusena on loodud koostöövõrk eri huvirühmade esindajatest: turismifirmad, kohalikud elanikud, ühiskondlikud organisatsioonid, riigiasutused, kaitsealad jt. Koostöö on vabatahtlik ja siiani formaalselt registreerimata, inimesi seob ühine arusaam keskkonnasõbraliku turismi arengust kaitsealustel aladel ja maapiirkondades ning soov vastavalt sellele ka tegutseda. Osalejad on Eesti eri piirkondadest ja esindavad eri valdkondade tõekspidamisi. Ühist tegevust seob teabeleht "Ökoturism" ja kokkupuude regulaarsete nõukodade kaudu.

Mida hakatakse tegema?

Kavas on luua ökoturismi algatuse tegevusi jätkav valitsusväline mittetulundusühing Kodukandi Ökoturismi Ühendus. Selleks tullakse kokku tänavu sügisel. Liikmeteks kutsutakse kõiki ökoturismi arengust huvitatud inimesi ja organisatsioone - kaitsealasid, kohalikke omavalitsusi, ühiskondlikke organisatsioone, turismiettevõtteid, kodu-uurijaid jne.

Loodava ühenduse ülesandeid:
- korraldada valdkondadevahelist koostööd ökoturismi arenguks Eestis;
- uurida turismimõjusid;
- koguda ja levitada teavet ökoturismi kohta;
- organiseerida erialast koolitust;
- algatada mitmesuguseid projekte jm.

Infot Kodukandi Ökoturismi Algatuse kohta võib saada Aivar Ruukelilt aadressil:
Saarisoo, EE3482 JÕESUU, Pärnumaa. Tel. 244 66 405; faks 244 43 779;
e-post ecotour @jsoft.fido.ee või aivar_r@mv.parnu.ee


Foto: Arne Kivistik

Tagasi sisukorda