Nii nad meid vaatavad! 6

Konnad

Urmas Tartes

Konnad on esimesed seni käsitletud loomadest, kellel on pisarnäärmed ja kes oskavad silmi pilgutada. Osalt on see seotud nende maismaaeluviisiga, vältimaks silmamuna kuivamist. Pilgutamisel on siiski veel teine, vähem tähelepanu pälvinud mõte. Kas olete kunagi proovinud jälgida mingit asja silmi pilgutamata ja liigutamata? Proovige ja peagi märkate, et vaadeldav objekt hägustub. Silma fotoretseptorid kohanevad saadava ärritusega ja seepärast ei indutseeri silma võrkkestale langevad footonid enam fotoretseptorite elektrilise aktiivsuse muutumist. Seetõttu vajavad silmad "värskendust" ehk ajutist väljalülitamist. Pilgutades silmi taastame ühtlasi ka fotoreaktsioonivõime.

Konnad näevad suhteliselt hästi. Et vaadata lähedale ja kaugele, nihutatakse silmaläätse kas ette või tahapoole. Inimese silma võrkkestas on kolme tüüpi kolvikesi. (Nende abil näeb inimene värvusi: üks tüüp kolvikesi tajub punast, teine rohelist ja kolmas sinist värvust. Üks tüüp kepikesi on hämaras must-valge pildi vaatamiseks.) Kuid kahepaiksetel on vastupidi - kolm tüüpi kepikesi ja üks tüüp kolvikesi. Ilmselt tagab selline ehitus värvuste eristamise väga tagasihoidliku valguse puhul, sest kepikeste valgustundlikkus on ühe-kahe suurusjärgu võrra parem kui kolvikestel. Närvisüsteem valib saabuvatest kujutistest välja vaid eluliselt vajaliku informatsiooni. Näiteks reageerivad konnad ainult liikuvatele esemetele. Nad võivad nälga surra, kuid liikumatut toitu suhu ei võta. Tähelepanuväärne on konna silma võime taastekkida. Silma kaotus olelusvõitluses tähendab konnale üksnes ajutist pimedust, peagi on uus silm jälle olemas. Häda korral suudavad konnad silmad pea sisse tõmmata.


Foto [Harilik kärnkonn]: Urmas Tartes