Nii nad meid vaatavad!

Linnud

Urmas Tartes

Terava nägemisega inimese kohta öeldakse, et tal on kullipilk. Sellele vanarahva tähelepanekule on teadus ainult kinnitust leidnud. Inimesega võrreldes näevad linnud palju paremini. Linnu silmas on kolvikeste ja kepikeste tihedus mitu korda suurem kui inimesel. Kõikides kolvikestes on lindudel lisaks midagi erilist – värvunud rasvatilgad. Need on kas helesinised, sinised, kollased või oran^zid ja nad toimivad valgusfiltritena. Niisugune kahe faktori kombinatsioon laiendab oluliselt värvitaju võimalusi. Ilmselt ongi lindude värvitaju tunduvalt täiuslikum kui meil.

Silma pilgutamisel liigub lindudel ka alumine laug. Linnu silmas asub lisaks laugudele veel pilkkile, mis horisontaalsuunas silma "pühib". Inimesel on see moodustis rudimendina nähtav ninapoolses silmanurgas. Linnu silmamuna klaaskehas asub nagu roomajatelgi eriline moodustis – lehvik. See on kurdunud plaatjas ja veresoonterikas kogum, mis toidab klaaskeha ja võrkkesta, kuid soodustab ka objekti jälgimist.

Linnu silmad on peas peaaegu liikumatud. Näiteks kakulised ei suuda neid üldse liigutada. Samas võivad sulelised kaela keerates pilgu kas või selja taha viia.


Foto [Valgepõsk-lagle poeg]: Arne Ader