JUSSI LEHEKÜLG

Oh, ma vaene siakene,
lätsi mõtsa songimaie,
odrapäida otsimaie,
kesvapäida kerjamaie.

Paistu

Kui sea õhtu ildä songivä,
sõs tuleb äid ilmu.

Tarvastu

Jäälill

Kalevi Kull

Kas lilled klaasil on elus taimede moodi juhuslikult või on mingi sügavam põhjus, mis nende sarnasust tingib? Jäälilled kasvavad. Alul tillukestena klaasiäärel või vaevumärgatava kriimu serval muutuvad nad suuremaks ja mustrilisemaks, kattes vahel kogu akna. Mõnikord on kasv nii kiire, et seda võib silmaga näha. Kui on püsivust vaadata. Jäälilled toituvad niiskest õhust, ja jääkristallid saavad selle kätte siis, kui õhk külmeneb.

Ent muster – miks on see lillede moodi? Iga uus kristall kasvab eelmise vastu ning on parasjagu natuke eelmise sarnane. Vorm pärandub ühelt kristallikihilt teisele. Kuju ja muster teisenevad, aga ikka toetudes juba olemasolevale struktuurile. Ümbrus on uus – imevähe, aga siiski erinev on klaasi pind, ka õhuniiskus ja temperatuur muutuvad. Sellest sünnib kordumatus. Taimed kasvavad ka nii – üks rakukiht teise järel. Uus, ent iseenda eelmise põhjal.

Vormidel on oma seadused. Mõned neist käivad nii elus kui eluta vormide kohta. Pealegi on kristallidel elusorganismidega mitu ühist joont – nii kasvamine kui mälu. Kui need arvutikäskudeks teha, saame kuvarilgi niisuguseid vorme imetleda ning põhjustes selgusele.

Mis juhtub, kui katkestada jäälille kasv? Võiks teha küünega klaasile kriipsu. Ning ongi ilmunud uurija, kellele uuritav vastab.

Vormide sisu on saladus.

Jussi tuulepüüdja

Ove Kalde

Mis taimega on tegu?

a) rebasesaba
b) jäneskastik
c) pilliroog
d) bambus
e) mugultimut

Vastuseid märgusõnaga "Jussi mõistatus" ootame meiliaadressil
toimetus@el.loodus.ee või toimetuse postiaadressil (pk. 110, EE2400 Tartu). kahe nädala jooksul pärast iga ajakirjanumbri ilmumist.

Õigesti vastanute vahel loositakse välja TUULEPÜÜDJA.