Miks on vaja säästa energiat?

Külli Kalamees-Pani

Tänapäeva inimene tarbib energiat rohkem, kui Maa seda võimaldada saab. Seetõttu on paljudes riikides loodud energiasäästu- programmid. Häda on selles, et fossiilsete kütuste põletamisel eraldub õhku mitmesuguseid gaase (väävliühendid, süsihappegaas, vingugaas jne.), mis saastavad keskkonda. Atmosfääri kõrgematesse kihtidesse kogunedes põhjustab osa neist Maa kliima soojenemist tulevikus (kasvuhooneefekt).

Säästes energiat, hoiame kokku selliseid olulisi loodusvarasid nagu maagaas, nafta, kivisüsi põlevkivi jt., vähendame keskkonnasaastet ja kokkuvõttes kahandame pere igapäevaseid kulutusi. Niisiis peame mõtlema, kuidas energiat loodusesõbralikumalt toota, aga ka tarbida. Traditsiooniliste, kivisütt, maagaasi, põlevkivi jt. fossiilseid kütuseid kasutavate soojuselektrijaamade kõrval peaksid oma kindla koha leidma keskkonnasõbralikud alternatiivse energia võimalused: tuule-, päikese- ja biomassi energia (energiavõsa). Eesti kohalikes katlamajades saaks mõistlikult majandades kasutada hakkepuitu ja turvast, hävitamata sealjuures rabasid ja metsi. Kindel "ei" tuleb öelda väga ohtlikule tuumaenergiale.

Säästvale arenguteele asunud Euroopa energiapoliitikas hinnatakse juba olulisel määral keskkonnasõbralikke projekte ja lahendusi. Nii arendatakse Taanis tuuleenergiat, Rootsi on otsustanud vabaneda tuumaelektrijaamadest, mitmed Euroopa riigid on kehtestanud õhu süsihappegaasisisalduse piirnormid. Ka Eesti on alustanud säästvat arenguteed ning otsib eelkõige lahendusi energeetikas: kuidas toota keskkonnasõbralikumalt elektrit ja sooja. Siin saab hea tahtmise korral igaüks meist kaasa aidata, näiteks energiat säästes. Kus ja kuidas? Mõelgem igapäevastele asjadele:

• kütmine ja soojus
• soe vesi
• maja konstruktsioonid ja ehitusmaterjalid
• toiduvalmistamine
• valgustus
• elektrilised kodumasinad
• liiklus

Need kõik nõuavad energiat. Mõelgem siis:

• Kuidas mõjutab meile vajaliku e n e r g i a t o o t m i n e keskkonda?
• Kas saaksime energiat k o k k u h o i d a?
• Kas saaksime praegusi energia tarbimise viise asendada keskkonnale o h u t u m a t e g a ning s ä ä s t l i k u m a t e g a?

KUIDAS SÄÄSTA ENERGIAT IGAPÄEVASES ELUS ?

1. Tihendage aknad ja uksed, soojustage korralikult maja seinad, põrandad ja pööning.
2. Jälgige, et uksed ja aknad oleksid külmal ajal suletud.
3. Paigaldage soojamõõturid nii kütte- kui ka sooja vee süsteemile. Siis teate täpselt, kui palju kulub ja kui palju või vähe kulutada tahaksite.
4. Ärge varjake radiaatoreid kardinatega.
5. Eelistage kahetariifset elektriarvestit, sest ööelektrit kasutades säästate energiat tipptundidel ja hoiate kokku raha.
6. Ärge kulutage elektrit asjata: ruumist lahkudes kustutage tuled. Puhastage lambikuplid tolmust, siis pääseb valgus välja.
7. Kütmisel püüdke toas hoida parajat temperatuuri (18–22 oC), ka soe vesi ei tohiks olla liiga kuum.
8. Sulatage regulaarselt külmkappi: mida paksem on jääkiht, seda rohkem kulub energiat.
9. Ärge peske nõusid voolava vee all, vähendage sooja vee tarbimist.
10. Eelistage lühiajalist dušši igapäevasele vannile. Duši all käies tarbite sooja vett 5–10 liitrit minutis, seega igakord vähem kui 100 l, vannis aga korraga 150 l. (Rehkendage, kui palju hoiaks kokku neljaliikmeline pere?)
11. Kasutage vett säästvaid (pii- ratud veeläbilaskvusega) kraane ja dušše.
12. Eelistage energia- ja veesäästlikke kodumasinaid (näiteks pesumasinad on nende näitajate poolest väga erinevad). Võimalik on läbi ajada vähema hulga kodutehnikaga.
13. Köögis vähendage pliidi kuumust, kui toit on keema hakanud. Valige toidunõud vastavalt keeduplaadi suurusele.
14. Energiat säästab ja õhusaastet vähendab ka hästi korraldatud ja mõõdukate hindadega ühistransport. Pole ju alati hädavajalik sõita oma autoga, eriti tiheda liiklusega kesklinnas.

Ülesanne.

Jälgige kodus elektri kulutamist ja säästmise võimalusi. Võrrelge elektriarvesti näitu ühel tavalisel ja ühel kokkuhoiu nädalal:
1. Milline oli energia kokkuhoid kilovatt-tundides ja rahas? Kas see tasub end ära?
2. Rehkendage, kui palju kasu tooks teie perele kahetariifne elektriarvesti? (Odavam tariif kehtib 23–07 ning kogu nädalavahetuse.)

Kooliaktsioon.

Kas teie koolis on talvel külm (või hoopis liiga soe)? Millest see võiks tulla? Kas aknad on topitud ja uksed suletud? Või köetakse liiga intensiivselt?
Kuidas võiks teie kooli tingimustes energiat kokku hoida? Koostage väike uurimus ja tehke sellest kokkuvõtlik seinaleht.

Teie vastuseid ootame hiljemalt 1. aprilliks toimetuse aadressil: pk. 110, 2400 Tartu või elektronposti kaudu: toimetus@el.loodus.ee (mõlemal juhul lisada märgusõna "Säästev areng").