Sisukord

Mai 1997

TAIMED

Kolm pilku muskuslillele - Tõnu Ploompuu

Muskuslill jääbki pisut salapäraseks - Ülle Reier

Pistaatsiapähkel - Kalju Kask

Kui vanaks elab tuulepesa? - Vello Keppart

SEENED

Vääveltorik ja õõnsad puuhiiglased - Erast Parmasto

Kui kadakas roostetab - Kaljo Kask

LOOMAD

Atlandi tuur - Eesti haruldasim kala. - Tiit Paaver

1996. aasta läheb Eesti looduslukku kui Eesti suurima ja haruldasim kala - hiigelsuure atlandi tuura püüdmise ja hukkumise aasta. Mida siis ikkagi teame sellest kalast?

Hädas kormoranidega - Jaanus Elts, Vilju Lilleleht

Kormoran on muutunud probleemliigiks mitte ainult Saksamaal ja Prantsusmaal, vaid kogu Euroopas. Ka Eestis.

Metsistele ei jätku vanu männikuid - Ene Viht

Metsises on suursugusust ja salapära ning imelist võimet inimeste südameid vallutada. Tema kaunis kuju ehib Jahimeeste Seltsi vappi, meenutades sel möödunud aegade üht uhkemat jahiulukit. Sageli illustreeritakse metsise pildiga meie metsanduslikke väljaandeid. Kuid kas me oma majanduses rakendame alati loodushoiu põhimõtteid - nii, et jääksid püsima ürgsed metsad ja seal elavad liigid, teiste hulgas ka metsis?

Käitumise ökoloogia 5. Daamide valik - Raivo Mänd

Loodus on asja seadnud nii, et valdaval enamusel liikidel jaguneb isaste ja emaste osakaal umbes üks ühele. Soovides leida sekspartnerit, tuleb isastel selle eest võistelda!

Sammalloomad - silmadele tabamatu eksootika Eestimaal - Mati Martin

Sammalloomade väline sarnasus hüdradega viis eksitusse isegi suure loodusteadlase C. Linné, kes paigutas sammalloomad ühte rühma ainuõõssetega - hüdrade või korallidega. Nende hilisem detailsem tundmaõppimine aga näitas, et tegemist on hoopis keerulisema ehitusega loomadega.

Salu-vööttigu kolib - Anneli Veegen

Eesti üks kaunimaid ja suuremaid maismaalimuseid salu-vööttigu. Senistele leiukohtadele Kärdlas, Isabellas ja Käinas Hiiumaal ning Pääsküla-Harku piirkonnas Tallinna lähistel on nüüd lisandunud veel viis Eestimaa paika.

Varretikk, eebutaja-lind... - Urmo Lehtveer

Linavästriku jääl patseerimise lõpetab kevadvete aeg. Siis on õnneseen see, kes on oma valdusesse saanud kõrgemad ja uhkemad roikad.

Siiliromaan - Olev Merivee

Sealt, kuhu mu uus tuttav pages, kostis nüüd kahe turtsuva siili hääli. Romaan! Oja kaldal laulsid ööbik ja karmiinleevike.

LOODUSKAITSE

Tuhkatriinu Põhja-Kõrvemaalt - Edgar Karofeld

Põhja-Eestis asuv Kõrvemaa – ainulaadne loodusmaastik, mille Jakob Kents kirjeldas omaette maastikurajoonina – on varemgi leidnud tähelepanu nii Eesti Looduses kui ka muudes väljaannetes. Praegusajal, mil muutustega poliitikamaastikul kaasnevad muutused ka meie looduskäsitluses, pole üleliigne uuendada tutvust Aegviidust põhja poole Piibe maantee ja Valgejõe vahele jääva Põhja-Kõrvemaa selle osaga, mis kuni lähiminevikuni meie eest Tuhkatriinuna varjatud oli.

Linnud sinu aias - Vilju Lilleleht

Kui tahate, et teie aias laulaksud ja tegutseksid linnud, siis peate talitsema oma kassi. Veelgi raskem on selgitada asja kassilembesele naabritädile… Selgitatakse, millised linnud on linnaaedades tavalised , kus nad pesitsevad ja kuidas ohtu satuvad.

Kuidas kaitsta põlispuud, linnapuud... - Veljo Ranniku

Maareformi tulemusena toimunud omanike vahetus on mõnelgi pool ohtu seadnud põlispuud ja linnametsad, sest puud kuuluvad maaomanikule ning seaduse järgi on omanikul õigus talitada nendega oma äranägemise kohaselt. Artiklis viidatakse võimalustele, kuidas siiski puid kaitsta.

Linnapuude elu ja ilu on meie teha - Sulev Järve

Õpetused puude õigeks lõikuseks.

Miks peame kaitsma vett - Külli Kalamees-Pani

Õpetused puhta vee säästmiseks nii looduses kui ka kodus.

Pildikirjad Matsalust (2) - Tiit Leito