Kas kärp või nirk?

Rein Kuresoo


KÄRP

Nirk ja kärp on küllaltki tavalised loomad, kuid näha ei saa neid kuigi sageli, sest mõlemad peavad jahti peamiselt öösiti. Välimuselt on nad õige sarnased – nii pruunis suve- kui ka valges talvekasukas. Kärp on täismehe vaksa pikkusest nirgist veidi suurem, ka tema saba on pikem, ning mis kõige olulisem – kärbi sabaots on nii suve- kui ka talvekarvas must. Must tuust hänna otsas aitab väikesel loomal suuremate röövloomade- ja lindude tähelepanu kehalt kõrvale juhtida. Kui lumi talvel maha sadada ei taha, ei ole nende loomade nahas vist küll eriti lõbus ringi liikuda.

Nii nirgi kui ka kärbi sale keha mahub uruhiirte käikudesse ja talvel ongi hiired nende väikekiskjate põhitoit. Suurem ja tugevam kärp võib jahti pidada ka metsas, kuid üldiselt eelistavad mõlemad lagedamaid alasid: jõeluhti, heinamaid ja kõrrepõlde. Nirki arvatakse rohkem hoiduvat inimeste lähedusse, sageli elab ta kiviaedades ja võib ringi mütata ka majade hiireurgudes. Vanasti peeti taluhoonetesse elama asunud kodunirki õnneloomaks. Oma kogemustest tean siiski, et ka kärbile meeldib küünides ja lautades ringi madistada: elupaiga järgi ei saa neid kahte looma kindlalt eristada.

Püüdes kärbil ja nirgil jälgede järgi vahet teha, võib samuti eksiteele sattuda. Joonistasin selle loo juurde jooksva kärbi hetkel, mil tal on kõik neli jalga õhus. Nii paneb ta oma tagakäpad maha esikäppade jälgedesse ja lumele jääb paarisjälg. Ehkki kärbi käpajäljed on suuremad, ei ole sellest teadmisest koheva lumega just palju abi. Mõnes raamatus on kirjas, et kärbi hüpped on pikemad – 30–50 cm, nirgil jälle lühemad. Tegelikult võib kergem nirk teha veidigi tihedamas lumes pikemaidki hüppeid kui kärp. Isasnirgid ei jää emaskärpidele oma suuruselt kuigi palju alla... Nii juhtubki sageli, et nutikaimadki loomajälgede seletajad ei oska mitte alati, kui näevad lumisel väljal väikesi paarisjälgi, mis vahel hangede alla kaovad, päris kindlasti öelda – kas see oli nüüd nirk või kärp.


NIRK


Autori joonistused