Soome uus taimemääraja

Toomas Kukk

Sel aastal ilmus Soome soontaimede teadusliku määraja Retkeilykasvio neljas, täiesti ümbertöötatud trükk. Uus väljaanne on tarvilik Soome taimestiku tundmaõppimisel, kuid seda saab kasutada ka Eestis, sest meil on palju ühiseid taimeliike. Määraja eelmisest trükist möödunud 12 aastaga on Soome ja teiste Skandinaaviamaade taimestikku aktiivselt uuritud, juurde on leitud uusi liike ning leiukohti. Teos kajastab muutusi taksonoomias ja liigikäsitluses, seetõttu soovitan sellega tutvuda igal taimehuvilisel, botaanikutest rääkimata.

Retkeilykasvio on meie naabermaade taimemäärajatest põhjalikuim: see sisaldab kõiki Soome soontaimeliike ja alamliike, tähtsamaid varieteete ja hübriide ning tulnukaid ja kultuurist metsistunud taimi, mida on leitud vähemalt paaril korral. Hunditubaka, karutubaka, tulika ja võilille pisiliigirohketes perekondades on tehtud valik: osa liike käsitletakse kollektiivliikidena. Kokku annab määraja 2300 taksoni kirjelduse. Taimi aitavad ära tunda 2000 kena mustvalget joonist.

Taimestiku kaardistamisel on põhjanaabrid meist märgatavalt kaugemale jõudnud. 1845 liigi ja alamliigi kohta tuuakse levikukaart, millel eristatakse pärismaiseid, arheofüüte (ürg- tulnukad: kunagi ammu inimese poolt tahtmatult sisse toodud ja praeguseks looduslikus taimestikus kodunenud liigid), juhuslikke ja kodunenud tulnukaid. Taimede staatus ei tarvitse olla kõikjal Soomes ühesugune: näiteks siberi karuputk kasvab looduslikult vaid Ahvenamaal, Edela-Soomes on ta arheofüüt, Lõuna- ja Kesk-Soomes kodunenud tulnukas ning põhjaosas juhuslik tulnukas. Varasemate trükkidega võrreldes leiab muutusi peaaegu igal teisel levikukaardil (lisandunud uued leiukohad või täpsustunud liigi staatus flooras). Töö Eesti soontaimede levikuatlase koostamisel jätkub ning loodetavasti saame lisada levikukaardid uue sajandi hakul ilmuvatesse taimemäärajatesse.

24 autori ja 4 toimetaja ühistööna on valminud sisult ja käsitlustelt meeldivalt ühtlane raamat. Nii paljude erinevatest riikidest pärit autorite puhul on mõistetav, et üks kirjutaja eelistab kitsamat, teine laiemat liigikäsitlust. Ka Retkeilykasvio sisaldab üksikuid raskesti põhjendatavaid erinevusi liigimahus, nagu näiteks: harilikul nõiahambal eristatakse varieteete, aga punasel aruheinal alamliike või koguni pisiliike. Enamasti on uudse või vaieldava liigikäsitluse puhul lisatud ka kirjandusviide, mis aitab probleemidest lähemalt huvitujal asjasse süveneda.

Retkeilykasvio uuele trükile on juba võimalik parandusi ja täiendusi leida internetist aadressil http://humulus.pc.helsinki.fi/virheet.asp. Üksikutele avastatud vigadele vaatamata jääb see taimemääraja vaieldamatult parimaks, mida mul on õnnestunud kasutada.

Soome botaanikamuuseumist ostes maksab raamat 210 (pehme-) või 240 marka (kõvakaaneline). Seda on võimalik ka posti teel tellida, vastav vorm on saadaval internetis aadressil

http://www.helsinki.fi/kmus/rkorder.html.