Kiidjärve–Taevaskoja huvimets

Ain Erik

Ahja jõe kiirevoolulise ja kohati kärestikulise keskjooksu looduskaunid maastikud uhkete liivakivipaljanditega ning salapärase ürgmetsaga on inimesi köitnud ammustest aegadest. Neid kirjeldab Ch. Kelch oma kroonikaraamatus juba 1702. aastal. Siinsed jõeäärsed aasad liivakiviseina ja metsamüüri vahel, rahvasuus taevaskojad, olid eestlastele pühad kogunemispaigad muinasajast. Hiljem pidutsesid siin võõrvõimu esindanud mõisasaksad. Maarahvale said need paigad jälle kättesaadavaks Eesti Vabariigi loomise järel.

Siinset loodusilu on oma reisikirjeldustes kiitnud loodusteadlased-rännumehed Gustav Vilbaste, Joh. Piiper, Eerik Kumari, kirjanik-kunstnik Jaan Vahtra jt. Pärast Tartu–Petseri raudtee valmimist muutusid taevaskojad armastatud väljasõidukohaks tartlastele ja huvireiside sihiks ka kaugemalt tulnuile.

Selle hingekosutava looduspaiga vastu pole huvi kahanenud kuni tänaseni. Ega asjata liigu rahvasuus ütlemine, et iga tõsise eestlase kohus on kordki ära käia Taevaskojas! Seejuures mõeldakse aga ainult Suurt ja Väikest Taevaskoda Ahja jõel. Enamikul matkajaist jäävad nägemata siitkandi muud huvitavad paigad, mille olemasolustki ei teata. Näiteks see, et 18 km pikkusel kaitsealusel jõelõigul Koorverest Ottenini võib mainitud kuulsate taevaskodade kõrval näha veel ligi 40 liivakivipaljandit – igal neist oma nägu ja ajalugu, sageli vaimukate rahvajuttudega. Ka kõrguselt ei jää mõnigi neist palju alla Suurele Taevaskojale.

Jõe ligiduses asub kolm eriilmelist ja erisuguste eesmärkidega kaitseala. Akste looduskaitsealal saab näha üle 2 meetri kõrgusi metsasipelgate (laanekuklaste) pesi, Valgesoo maastikukaitsealal tüüpilist rabamaastikku ning Laari genofondi reservaadis Kiidjärve männitüübi parimaid nn. plusspuid. Ümbruskonnas leidub veel arheoloogiamälestisi ning kultuuri- ja ajaloolise väärtusega paiku. Kõike seda ümbritseb ilus seene- ja marjarikas männimets, mis liidab piirkonna huviobjektid ühtseks tervikuks – HUVIMETSAKS. Selle mõiste aitas endisaegade keelepruugist leida prof. Toomas Frey ja see tähendab metsaala, kus leidub palju vaatamisväärset ja põnevat nii looduse kui ka aja- ja kultuuriloo poolelt.

Kiidjärve–Taevaskoja huvimets paikneb Põlvamaal Vastse-Kuuste ja Põlva valdades, Kiidjärve metskonna mõjupiirkonnas. Kiidjärve jääbki huvimetsa keskpunkti. Kogu kirjeldatavat loodusala läbib puhtaveeline Ahja jõgi, mis maakaardil paistab tagurpidise ja külili kaldunud S-tähena. Jõe loogetesse ja ligidusse jääva umbes 80 km2 suuruse ala kohta on valminud looduspiirkonda igakülgselt haarav kasutamise ja kaitse projekt. Millised on taotlused?

1. Põhjalikult tundma õppida siinset loodust, olusid ja võimalusi ning koguda mitmekülgset teavet huvimetsa kohta. Ala mõtteliseks piiriks kaardil on 5 km pikkuse raadiusega ringjoon, keskpunktiga Kiidjärve jõesillal.

2. Hoida ja kaitsta kõike looduspärast ning ajalooliselt kujunenut, rakendades selleks riigimetsa majandamise keskuse (RMK), metsaameti, keskkonnakaitsjate, loodushoiu aktivistide, erametsaomanike, eriti aga kohaliku rahva tähelepanujõudu. Eestvedajateks on RMK Kiidjärve metskonna ning puhke- ja jahimajanduse osakonna Võru–Viljandi regiooni töötajad, projekti autor ja juht on siinse loo kirjutaja.

3. Et hoida metsi võimalikult looduslikus seisundis ning mitmekesistena, rakendatakse eelkõige looduslähedase majandamise võtteid. Samas püütakse luua inimestele puhke-, tervise parandamise ja sportimise võimalusi. Metsade kasutamisel arvestatakse ökoloogilisi (looduse), ökonoomilisi (majanduslikke) ning loodusvarade ökonoomse (säästliku) kasutamise nõudeid, mida tänapäeva moodsas keeles võiks lühidalt kokku võtta mõistesse ökokasutus.

4. Suunata puhkajate ning huviliste liikumist nii, et ei ületataks metsa taluvuse piire. Selleks tähistatakse matkaradasid jalgsi (talvel suuskadel), jalgrattal, paadiga ja hobusega liikujaile.

5. Rajada huviliste vastuvõtuks parklate, kaupluste, müügipunktide, kohvikute, kämpingute, puhkemajade, turismitalude ning telkimisväljakute võrk ning korraldada kohalike suveniiride müüki, luues nõnda töökohti ja oma toodangu pakkumise võimalusi kohalikule rahvale.

6. Tutvustada igati huvimetsa vaatamisväärsusi. Selleks sisustada infopunkt, paigaldada teabetahvlid ja viidad ning anda välja trükiseid. Korraldada loodusmatku RMK puhke- ja jahimajanduse osakonna Võru–Viljandi regiooni Kiidjärve infopunkti ja metskonna töötajate juhendamisel.

On avaldatud kahtlust, et huvimetsa projekti ellu rakendades võime tuua siia liiga palju külastajaid, mis teeks kahju loodusele. Arvame, et kõike eeltoodut järgides suudame hajutada rahva kogu huvimetsa hõlmavatele radadele, hoides nii mõju loodusele taluvuse piirides. Rahva soov järjest rohkem looduses viibida on aja märk, tõrjumine ei aita – parem juba suunata.