KiudrünkpilvedMilvi Jürissaar |
Need on valged säravad õhukesed pilved, mis moodustuvad peenikestest lainetest, viredest, lumehelbeid meenutavatest toppidest. Tavaliselt asuvad nad kõrgusvahemikus 68 km ja koosnevad jääkristallidest. Nende kiht on õhuke, 200400 m piires. Sademeid kiudrünkpilved ei anna, sest nende veesisaldus on vaid mõni tuhandik grammi ühes kuupmeetris õhus. Tavaliselt esinevad nad koos Ci- ja Cs-iga. Päike ja Kuu paistavad kiudrünkpilvedest läbi, neist kumab läbi ka sinine taevas, mistõttu on pilvedel mõnikord sinakas varjund. Harvadel juhtudel pilveservad helendavad vikerkaarevärviliselt (st. nõrgal kujul esineb nähtus, mida nimetatakse irisatsiooniks). Kiudrünkpilved jagunevad kuju ja ehituse järgi kahte suurde alaliiki: lainelisteks (Cirrocumulus undulatus) ja kuhilataolisteks (Cirrocumulus cumuliformis).
Samasse laineliste alaliiki kuuluvad ka pilved Cirrocumulus lenticularis, mis kujult sarnanevad läätse või õunaseemnega. Vahel võivad nad olla pikad ja kitsad, otstest peenemad nagu sigarid, alati on nad lumivalged ja säravad. Hästi paistab välja nende kiuline ehitus. Läätsekujulised kiudrünkpilved tekivad õhu lainelise liikumise tagajärjel.
Omapärase päritoluga on sama alaliigi pilved Cirrocumulus tractus, mis tekivad lennuki taha moodustuvast kondensatsioonijäljest, kui see laguneb tõusvate õhuvoolude tagajärjel. Väljanägemiselt sarnanevad need pilved üsnagi Cirrocumulus floccustega. Vahet saab teha pilvede teket ja arengut jälgides. Fotod: Sulev Kuuse |