Fani meeleolud

Sulev Kuuse, Erkki Truve

Fan on vana hiina mõõtühik. Fani neegrihõim elab Aafrikas. Inglise keeles tähendab fan sõgedat, arutut või fanaatilist tegelast, samuti õrnalt puhuvat ventilaatorit ja vilja tuulamist. Fanny story – naljakas lugu. Kuid Fan on ka mäestik.

PAMIIR, kutsutud veel maailma katuseks, on mäestikuala Sise-Aasias ja see nimi seostub eeskätt Tadzhikimaaga. Lääne-Pamiir on järsunõlvaliste ahelikega kõrgmäestik, Kesk-Pamiir kõrge mägismaa, mõlemad asuvad Tadzhikistanis. Ida-Pamiir on aga valdavalt Hiinasse jääv kõrgmäestik. Karmi loodusega Pamiiri südamest oli ajakirja veergudel viimati juttu eelmisel aastal (EL 1998 nr. 3, Ü. Suursaar, J. Ainelo).

PAMIIRI-ALAI mäestikusüsteem on suurem ala ja hõlmab lisaks päris Pamiirile veel Zeravšani, Hissari, Turkestani, Alai, Taga-Alai ja mõned teised ahelikud. Pamiiri-Alai mäed pakuvad väga mitmekesist ja huvitavat matkamaastikku. Eesti matkajatel on järele proovitud näiteks keeruliste tingimustega Matša mäesõlm, mis kõrgub üle 5000 m, ning mitme Zeravšani ja Hissari aheliku ühinemiskohal paiknevad peaaegu igaühele jõukohased Fani mäed (foto ülal).

FANI MÄED paeluvad oma looduslike kontrastidega, kuid matkarajad on sealjuures suhteliselt lihtsad. Mitte midagi ei juhtu, kui matkaja õhtuks ei jõua kavandatud ööbimiskohta. Telgiplatsi leiab ikka – kui Sa pole just liustiku jäämurrus. Isegi külmööbimine pole Fani tingimustes eriti hull. Samas võib tegeleda tõsise alpinismiga ja turnida pea püstloodsel Maria-Mirali seinal või tõusta Fani kõrgematele tippudele – Tšapdarale, Tšimtargale, Suur Ganzale või Energiale (fotol). Fani kauneimaid paiku kirjeldavad pikemalt Tõnis Kallejärve faktirohked matkajutud Eesti Looduses (1976 nr. 8 ja 1979 nr. 10).

Matk Fani mägedesse algab Tadzhikistani pealinnast Dušanbest, mis laiub Hisori (Hissari) jõe tasandikul. See koht asub mägedevahelises katlas, kus suvekuudel on lähistroopiliselt soe (juuni keskmine temperatuur +30 kraadi). Ka talv on Tadzhikistani edelaosa orgudes pehme (jaanuaris keskmine temperatuur -15 0C).

Fani mägede teravamad ilmakontrastid selguvad, kui pika ja maaliliste vaadetega autosõidu järel jõuad poole päevaga Dušanbe 40-kraadise kuuma käest kosutavasse mägede jahedusse Iskanderkuli järve ääres. Kuid siingi mägede jalamil on karged vaid öötunnid ja päeval päikese käes võtab võimust leitsak. Aga ollakse ju ka samal laius-kraadil Kreeka ja Lõuna-Itaaliaga! Päikesepaistet jagub mägedes küllaga: 300 päeva aastas.

Aleksander Suure järgi nime saanud Iskanderkuli järve (fotol) äärest saavad alguse paljud ronimis- või matkateed. Kuid retke alustamiseks sobivad ka rajad, mis keeravad mägedesse Marguzori, Allo või Kulikaloni järvede äärest.

Järved annavadki Fani mägedele ilmet – mäeküljed ise on suvises palavuses kõrbenud taimestikust pruunikad. Naised ja lapsed, kes siit loomasööta varuvad, peavad kidurad ja krõbikuivad kõrred sirbiga maha niitma. Veesilmi on Fanis palju ja peaaegu igaüks isemoodi. Mõned on smaragdrohelised (Kulikoni järv, Djušahhi järv, Alaudini järved), mõned tume-tumesinised (Marguzori järv), mõned mudavärvi (Mutnoe järv). Eks see, millisena järv meelde jääb, sõltub ka matkaja meeleolust, väsimuse astmest ja loomulikult ilmast. Erinev valgus paneb järve kas tuhmilt endasse tõmbuma või päikesekullas sillerdama. Järved on siin matkaja jaoks suur nauding.

Tekkinud on järved enamasti mägijõgede loodusliku ülespaisutuse tagajärjel (liustikumoreeni, maalihke või laviini rusuvalli taha). Rusuvallide varju peitunud järvekestest ei saagi alati aru, kus üks lõpeb ja teine algab. Osa järvesõsaraid jääb päris liustikukeele ligidale. Mõni suurem järv täidab vana tektoonilist nõgu.

Kui järvi on Tadzhikimaal paarsada, siis jõgesid tuhatkond. Jõed on lätetel selged, külmad ja täiesti läbipaistvad, kuid teel tasandiku poole koguvad nad endasse jõesängi materjale, muutudes üha sogasemaks. Poleks aga ei maalilisi mägijärvi ega tormakaid mägijõgesid, kui puuduksid liustikud. Mõistagi ei anna Fani tillukesed liustikud (Ganza, Surhob, Energia, Mirali jt.) võimsuselt võrrelda Süda-Pamiiri Fedtšenko mõõtu hiidliustikega, kuid looduses etendavad nad olulist osa: Pamiiri–Alais on üle 11 000 pisiliustiku ja nende pindala on kokku kuni 10 000 km2.

Pärast Kesk-Aasia linnadele ja küladele iseloomulikku siginat-saginat märkad mägedes inimeste teistsugust suhtumist. Matkajat ei võeta siin kui turisti, vaid kui endasugust. Kohalikud tulevad möödujaga teinekord tegema köie- või ravimivahetuskaupa, muidu jäädakse väärikasse kaugusse. Igal oma tee.

Jõeorgudes kohtab õige sageli suvekülasid. Siin on asukateks peamiselt naised ja lapsed, ka mõni vanem mees – esimesed hoolitsevad kariloomade eest, teised tegelevad vaid iseendaga ja kolmandad on kutsutud silma peal hoidma neil kahel seltskonnal. Mägilased elavad nii, nagu sajandeid on elanud nende esivanemad. Vaid haruharva kohtab suvekülas mõnd nooremat, sõjaväest tulnud meest, kes kohalikku elu juhib ja kelle kaudu saab matkaja vene keele abil aimu siinsetest oludest. Tegelikult on mägilased vägagi uudishimulikud. Nad on külalislahked ja tihti kutsuvad väsinud matkaja teed jooma, kuid pealetükkivust pole sugugi. Need inimesed austavad elu ja loodust, nad ei pea end enamaks ümbritsevatest mägedest ja loodusjõududest. Nad on siin üks osa tervikust.

Kogu nõukogude ajast Kesk-Aasiana tuntud ala kultuur on vana ja ajalugu keeruline. IX–X sajandil oli näiteks Tadzhikistani ala osa suurest Samaniidide riigist, mida tadzhikid peavad oma esimeseks rahvusriigiks. Buhhaaras (asub naaberriigis Usbekistanis) on kaks tolle aja ehitist – Ismail Samani mausoleum ja Kaljani mina-rett – arvatud kaitsealuse ülemaailmse kultuuripärandi hulka. XIV sajandil kuulusid tänase Tadzhiki alad Timuri ja XV sajandil Timuriidide suurriigi koosseisu, hiljem osalt Buhhaara emiraati (fotol).

Suhted hõimude vahel ja suhted naabritega on Tadzhikistani probleem tänapäevalgi.

Kesk-Aasia on eriskummaline ja põnev piirkond nii oma looduse, inimeste, kultuuri, uskumuste kui ka tõekspidamiste osas. Kõik see kipub põhjamaalasele, kes pärineb teisest kultuuritaustast, üle jõu käima. Aga eks nii peabki maailmas ringi rännates ilmselt olema.