Eesti Looduse fotovõistlus
2005/3



   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2005/3 | SISUKORD
Matkarada EL 2005/3

Jalutuskäik saladusliku Naissaare põhjarajal
Saare põhjaossa sensitiivid minna ei soovita. Seal olla jube suur kiirgus.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Kaitsealad EL 2005/3

    Rubina looduskaitseala
    Peatselt loodav Rubina looduskaitseala hõlmab eeskätt mitmekesist loodusmaastikku, kus leiab elupaiga liigiliselt kirev linnupere, ent elamusi ja korilusrõõmu jagub ka inimesele.
  • Loe lähemalt...
  •  

    poster EL 2005/3

    ARHETÜÜPIDE KOHTUMINE
    Kui looduses ka muud ei oleks kui vaid mets ja meri, jääks nende vahele ikkagi rannajoon. Iidne kohtumispaik.
  • Loe lähemalt...
  •  

    artiklid EL 2005/3

    Inimese evolutsiooni mõistatusi: neoteenia
    Hominiidide ehk inimlaste evolutsiooni ahvilikest eellastest nüüdisinimeseni tuntakse üsnagi hästi. See teadmine põhineb peamiselt viimase poolsajandi kestel saadud arvukate fossiilileidude uurimisel.
  • Loe lähemalt...

  • Kunda hiiemägi – kalmeväli ja pühakoht
    Kunda linnapiiri lähedal, praegusest mererannast ligikaudu kaks kilomeetrit sisemaa pool kõrgub loodus- ja muinsusmälestisena kaitse all olev võimas vallseljandik – Kunda hiiemägi.
  • Loe lähemalt...

  • Kaks meest ja VESIPAPP
    Jutustab Jan:

    Ühel jaanuarikuu viimastest päevadest lapsega kelgutades avastasin kodu lähedal pisikeses kiirevoolulises ojas agaralt tegutseva vesipapi. Tõin kiiresti kodunt kaamera ja asusin hiilima.

  • Loe lähemalt...
  •  

    Aasta lind EL 2005/3

    Kanakull vajab metsarahu
    Selle aasta lind – kanakull – on viimasel ajal pälvinud looduskaitsjate tähelepanu, sest tema arvukus on kiiresti ning teadmata põhjustel vähenemas.
  • Loe lähemalt...
  •  

    summary EL 2005/3

    Goshawk needs peace

    Renno Nellis and Eedi Lelov introduce the bird of the year – Goshawk. This bird of prey has recently earned a lot of attention from nature conservationists because of its rapidly decreasing numbers.

  • Loe lähemalt...
  •  

    Lugeja küsib EL 2005/3

    Herilasepesa pööningul
    Herilasepesad pööningutel, kuurides ja mujal inimese läheduses pole harv nähtus. Aga need pesad erinevad suuruse, kuju ja materjali poolest ning, mille peale alati ei tulegi, ka ehitajad on eri liiki putukad – enamasti tavalised, aga mõned äkki haruldasedki.
  • Loe lähemalt...

  • Kukeseened jaanuaris
    Selle aasta jaanuaris leidsin kodu lähedalt suure sülemi kukeseeni. Nad kasvasid seal umbes kaheruutmeetrisel maalapil ja neid oli nii palju, et asusin korjama.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Eesti mõisad EL 2005/3

    Hummuli mõis ja park
    Meie päevadeni säilinud Eesti mõisaparkidest on Hummuli üks nooremaid, üsna liigirikas, paljude võõrpuude ja põõsastega. Seda parki peetakse tüüpiliseks inglise stiili näiteks Eestis, mõis ja park tervikuna on huvitavad oma ajaloo ja kultuuripärandi poolest.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Intervjuu EL 2005/3

    Stress paneb bakterite maailma liikuma
    Maia Kivisaar (1960) on sündinud Harjumaal Kosel. Lõpetas 1978 Vändra keskkooli ja 1983 Tartu ülikooli bioloogina geneetika erialal.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Euroopa haruldused Eestis EL 2005/3

    Nõtke näkirohi
    Nõtke näkirohi on meil nii haruldane taim, et vahepeal arvasime ta juba Eesti järvedest kadunute hulka. Nüüd on siiski teada kaks kindlat leiukohta, tõenäoliselt peidab ta end kusagil veel.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Aasta puu EL 2005/3

    Kas haab on ainult haavikuemanda toit?
    Loomadest hindavad haaba toidupalana nii selgrootud (haavasikud, haavamailased, haavaklaastiivad jt.) kui ka selgroogsed (metskitsed, põdrad, jänesed, koprad). Aga kuidas on lood inimesega?
  • Loe lähemalt...
  •  

    EL küsib EL 2005/3

    Kas kahekümne aasta tööga on Eestimaa orhideed lõpuks kaitstud?
    Loodus on loomult mitmekesine, mitmekihiline ja aina muutub. Ei usu, et iial võiks saabuda aeg, kus kõik looduse saladused on teada ning võime rahuliku südamega öelda, et kõik on ka hästi kaitstud.
  • Loe lähemalt...

  • Kas Eesti metsad suudavad anda Kundasse rajatava tehase tarvis piisavas koguses haavapuitu?
    Haavapuitu hakati Norras ja Soomes puitmössi tootmiseks kasutama möödunud sajandi lõpukümnendil – ajal, mil Eesti tselluloositööstus lõpetas tegevuse. Haab on paljude omaduste poolest paberiks parem kui okaspuud: paber tuleb õhuke, kerge ja kannatab sellegipoolest kahepoolset värvitrükki.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Toimetaja veerg EL 2005/3

    Kanakull kuke aastal
    Metsade pindala väheneb Eestis küllap kiiremini kui üheski teises Euroopa riigis. Üks intensiivistunud puidukasutuse ilmselgemaid ohvreid on kanakull, kelle arvukus on meil viimasel kümnendil vähenenud ligikaudu kaks korda.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Essee EL 2005/3

    Vaikus – hääbuv loodusvara
    Istun mahalangenud tüvel rabaservas. Kusagil kõrgel-kõrgel lõõrib selle kevade esimene lõoke.
  • Loe lähemalt...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012

    Mis see on?
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: 
    Serverit teenindab EENet