|
 |
Eesti Loodus 2005/7 | SISUKORD
| artikkel |
|
Äike, võimsaim ja ohtlikem ilmastikunähtus |
| Tumenev suvetaevas sähvivate välkude ja tugevneva tuulega on suurejooneline, kuid ka hirmu ja ärevust tekitav vaatepilt. Täiesti põhjendatult: peale välkude võivad äikesepilvedest alata purustavad pagituuled, keeristormid, rahehood ja paduvihmavalingud. |
“Sarviline” saatan |
Pühakirjas pole sellist putukat märgitud … järelikult on ta saatanast!
(“Viimne reliikvia”)
|
Kiigeplatsid – erilised kohad maastikus |
| Kiigekultuur on Eestis väga vana: aastasadu on kiigeplatsid olnud üks külarahva meeliskohti, kus kokku saada ning suhelda. Seal on tantsitud, lauldud, räägitud juttu, oodatud kallimat ning muidugi kiigutud. |
Rotikuningad Eestis ja mujal |
| Rottidest, meie lähimatest ja tihti ka vihatumatest kaaslastest, on räägitud ja kirjutatud kummalisi, isegi müütilisi lugusid. Meenutagem legendi Hamelni rotipüüdjast, kes meelitas flöödimänguga rotid vette uppuma, või perestroikaaegseid ajaleheartikleid inimsööjatest hiigelrottidest Moskva metroos. |
Mardikauurija Valentin Soo 100 |
| 30. juunil möödus sada aastat ühe Eesti väljapaistvama asjaarmastaja-mardikauurija Valentin Soo sünnist. |
|
| matkarada |
|
Rannikurada mere ja metsa vahel |
| Keila-Joalt Kloogaranda matkates saab kergesti aimu, miks siinsed liivased lahekäärud on juba mõnisada aastat suvitajaid ligi meelitanud. |
|
| intervjuu |
|
Järve taimed näitavad veekogu arengut |
| Helle Mäemets on sündinud 12. mail 1955 Tallinnas, järveuurijate Aime ja Aare Mäemetsa tütrena. |
|
| poster |
|
Looduse jäädvustamine – see on sõltuvus |
| Mäletan oma esimesi metsaskäike. Need olid lühikesed ja põgusad ning möödusid ikka kiiresti ühest kohast teise tormates. |
|
| EL küsib |
|
Mida teha äikese korral? |
| >“On olemas lugematult palju suurepäraseid juhtnööre enda kaitsmiseks välgu eest, ja on lihtsalt arusaamatu, kuidas mõned inimesed siiski oskavad välgust tabatud saada,” on kirjutanud loodushuviline kirjanik Mark Twain. |
Mida rääkis Luua metsanduskooli õpetajatele väljaõppinud Taani loodusretkejuht ja loodusretkejuhtide |
| Sügisel hakkab Luua metsanduskool uue erialana ette valmistama loodusretkejuhte ja mind kutsuti siia selleks, et koolitaksin omakorda veidi neid inimesi, kes retkejuhte õpetama hakkavad. |
|
| aasta puu |
|
Haab samblike elupaigana |
| Eesti metsapuudel ja puidul kasvavate samblike liigirikkuse võrdlemisel on selgunud, et haavaga metsad on tunduvalt liigirikkamad neist, kus haaba pole. Seejuures kehtib ka haava puhul üldine seaduspärasus: mida vanem mets, seda liigirikkam. |
|
| summary |
|
|
Thunderstorm, the mightiest and most dangerous among weather phenomena
Sven-Erik Enno gives an overview of thunder clouds and their genesis, as well as the lightening, hail and other grand weather phenomena. He explains scientifically, but clearly how the clouds are formed in the atmosphere and how three different stages of development are differentiated in the lifecycle of a thunder cloud. |
|
| panin tähele |
|
Uus kutsumata külaline meie vetes – kaugida unimudil |
| Eesti vetesse on jõudnud uus kalaliik, kaugida unimudil (Perccottus glenii). Tabasime kaks isendit kontrollpüükidel Narva veehoidlas möödunud kuul. |
|
| euroopa haruldused Eestis |
|
Viinamäetigu – toodud ja kodunenud |
| Eesti suurima kojaga tigu on meile toodud tema algkodust Lõuna-Euroopas. Et ta on siin üsna hästi kohanenud, siis pole ta meil enam looduskaitse all. |
|
| kaitsealad |
|
Päite maastikukaitseala |
| Ida-Virumaal Voka ja Sillamäe vahel paljandub Balti klindi esinduslikumaid, kuid vähe tuntud lõike – Päite pank. Selle panga ning sealsete koosluste kaitseks on loodud Päite maastikukaitseala. |
|
| in memoriam |
|
Teadlane, kes süüvis loomastiku kaugemasse ajalukku |
| Johannes Lepiksaar (20. november 1907–7. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
