|
 |
Eesti Loodus 2005/8 | SISUKORD
| artiklid |
|
Väikesaared, meie rannikumere aarded |
Kõik mandrid on tõusnud merest,
kõik maad on olnud rannad,
kuigi meri neid enam ei mäleta.
Meie kõik seisame saarel,
kuigi me randa ei näe.
|
Eesti väikesaared: kultuurilooline ülevaade |
| Eesti väikesaared võluvad oma eripäraga. Nad on kaua olnud kättesaamatud ja kauged ning ikka veel kultuurilooliselt võrdlemisi tundmatud. |
Tallinna taimestik: aedmaasikad ja pohlad kõrvuti |
| Linnade taimestik on täis ootamatusi ja üllatusi, mida puhtas looduses ei koge. Liigihuvilisel on siin võimalik näha paljusid omamoodi haruldasi liike. |
Kukemari, omapärane toidulisa |
| Hilissuvisel saagijahil ründavad korilaste hordid mustikaid, sinikaid ja pohli, sekka seenigi. Kibekiires korjamistuhinas jääb aga enamasti märkamata tagasihoidliku välimusega kukemari. |
Uputus ja põud: sademete re˛iimi kaks äärmust |
| Äärmuslikud loodusolud on alati rohket huvi pakkunud, eriti kui need mõjutavad inimeste eluolu. Eestis tingivad selliseid olukordi näiteks põuad ja uputused. |
|
| Toimetaja veerg |
|
Saared meis ja meie ümber |
| Eesti saarterohke rannikumeri on suur rikkus, millega eriti suvekuudel ikka ja jälle lähemat tutvust tahetakse teha. Ennekõike minnakse muidugi meie suurimatele saartele – Saare-, Hiiu- ja Muhumaale ning Vormsile. |
|
| Essee |
|
Omanik ja peremees |
| Ons neil vahet? Omanik peaks olema oma maa, maja või muu varanduse peremees, peremees saab olla vaid omanik. |
Omanik ja peremees |
| Ons neil vahet? Omanik peaks olema oma maa, maja või muu varanduse peremees, peremees saab olla vaid omanik. |
|
| Tööjuhend |
|
Meresüstal rannikuvetes |
| Eesti rannikumere saarterohkus pakub süstamatkajatele paradiislikke võimalusi läbida ainulaadseid matkamarsruute, end füüsiliselt proovile panna ning saada meeldivaid looduselamusi. |
|
| Intervjuu |
|
Kivid kõnelevad neile, kes oskavad kuulata |
| Enn Pirrus (1935) on sündinud Tartus. 1959. |
|
| EL küsib |
|
Kas turvas on taastuv loodusvara? |
| Turvas on taastumisvõimeline maavara. Kuivendamata soos jääb teatud osa taimede loodud orgaanilisest ainest lagundamata, see poollagunenud taimne mass tiheneb ja settib turbana. |
Kas väikesaartel on võimalik elada? |
| Kogukondlik elamine väikesaarel on olnud võimalik nii meil Eestis kui ka mujal maailmas. Aga kas see on endiselt võimalik, selles on hakanud uuemal ajal kahtlema saareelanikud ise ja ka kõrvaltotsustajad. |
|
| Eesti mõisad |
|
Kaagjärve mõis ja park |
| Kaagjärve park koos säilinud mõisahoonetega Valgamaal on silmapaistev linnulennult: justkui roheline oaas põllumaastikus, kuhu kiirtena suubuvad neljast ilmakaarest maanteed. Ent seda omapärast pärna-vahtra-tamme puistut, kus ei puudu ka võõrpuuliigid, tasub vaadata lähemaltki. |
|
| summary |
|
|
Small islands, the treasures of our coastal sea
Urve Ratas takes a geographer’s look at Estonian small islets. She looks at the distribution and differences of our about 1500 islands in the coastal sea zone. |
|
| Panin tähele |
|
Kaeluskotkas suvitas Karu talus Jõgevamaal |
| 8. juunil 2005 maandus Jõgevamaal Teilma külas Karu talu elamu katusele hiigellind, kes pärast lühiajalist puhkust julgesti õuele laskus ja seal koeratoidu nahka pistis. |
|
| Uus looduskaitseseadus |
|
Samblaid on nüüd kaitse all poole rohkem |
| Mullu vastu võetud looduskaitseseadusele vastavat kaitsealuste sammalde nimistut koostades on pööratud erilist tähelepanu liikidele, mis on Eestis taandumas või oma levila piiril ning ohustatud ka mujal Euroopas. |
|
| Aasta puu |
|
Hõbedaselt helkivad haavapuud |
| Hõbehaab ehk hõbepappel, meil üsna laialdaselt kasvatatav pargipuu, köidab tähelepanu oma hõbevalgete lehtedega. Siinsel pildil hõbedaselt helendavad puud pole aga mitte hõbepaplid, vaid hoopis meie kõige tavalisemad metsapuud – harilikud haavad. |
|
| Poster |
|
Ürglooduse ilmutus |
| Kunagine punamarssal Budjonnõi kuulutas, et hobune oli, on ja jääb. Pole enam marssalit ega ka tema ratsamehi mõõku vibutamas, aga hobune, näe, on jäänud. |
|
| Kaitsealad |
|
Mäealuse maastikukaitseala – esimene kohalik |
| Selle aasta 14. juunil otsustas Viimsi vallavolikogu luua oma maadel Mäealuse maastikukaitseala. |
Esimene kohalik maastikukaitseala ei tulnud kergelt |
| Mäealuse maastikukaitseala loomise algatas Viimsi vallavolikogu möödunud aasta augustis, selle aasta 14. juunil sai see teoks. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
