|
 |
Eesti Loodus 2006/1 | SISUKORD
| Aasta puu |
|
Palju pajusid ja mõned remmelgad |
A: Eesti üks jämedamaid puid on hõbepaju.
B: See on hoopis hõberemmelgas! Pajud on see mõttetu võsa igal pool.
A: Puukujuliste pajude kohta on muidugi kombeks ka remmelgas öelda, aga pajud on nad ikkagi, ja sellel võsal on kevaditi pajutibud küljes.
B: Paju on nii sitke, ei anna ilma noata urvavartki kätte.
A: Mõnelt ikka saab, rammusaid urbi tihedalt täis nukilised raagremmelga oksad murduvad hõlpsasti ja raberemmelga oksad varisevad tuulega lausa iseenesest.
B: Kõigil põõsaspajudel on täiesti ilmetud rohekashallid lehed, nagu tolmused. |
|
| Toimetaja veeerg |
|
Pajusid on palju, soid hoopis vähem, kui tavatseme kuulutada |
| >“Arno läheb pajust mööda ja vahib mõttes määratu puu latva. See on tema sõber. |
|
| Eesti mõisad |
|
Maardu mõis ja park |
| Kui sõita Tallinnast välja mööda Peterburi maanteed, siis õige pea pärast Maardu järve suunab viit lõunasse – Maardu mõisa: kolm kilomeetrit mööda noolsirget teed, ja oletegi kohal. Teie ees on üks vanimaid, 1660. |
|
| Intervjuu |
|
Levikuatlas ei saa kunagi lõplikult valmis |
| Tiiu Kull (1958) on sündinud Tallinnas. Lõpetas Tartu ülikooli 1981 bioloogina. |
|
| EL küsib |
|
Millega tegeleb loodav äikesevaatlejate võrgustik? |
| Ekstreemsete äikesenähtuste märgatava sagenemise tõttu viimastel suvedel on uuesti päevakorda tõusnud vajadus üksikasjalikemate andmete järele. Kaugseire andmeid annavad Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi radar ja juulis Tõraverre paigaldatud välguloendur. |
Kas loodusfotograafil on ajakirjast Cheese kasu? |
| Igale professionaalsele fotograafile, harrastuspiltnikule ja kindlasti ka alles fotograafiaga tutvust tegevale inimesele tuleb igasuguse materjali lugemine ja omandamine kasuks. Liiatigi, kui see ilmub eesti keeles. |
|
| Artikkel |
|
Kui palju on Eestis soid? |
| Rääkides Eesti väärtustest Euroopa ulatuses, viidatakse enamasti hästi säilinud loodusmaastikele. Sageli rõhutatakse Eesti sooderikkust ning meie soode ainulaadsust. |
Karpvähilised – võimalus selgitada järvede arengulugu |
| Eesti mitmekesist maastikku ilmestavad paljud järvesilmad. Geoloogilises mõistes on meie järved aga vaid ajutised loodusobjektid, mis sünnivad, elavad ja lõpuks kaovad. |
Tartu ülikooli kuulsate geoloogide eraelust |
| Eesti Looduse oktoobrinumbris (nr. 10, 2005) meenutatakse loodusteadlastele ja -sõpradele, et Tartu ülikoolis on geoloogiat õpetatud juba 185 aastat. |
Draakonite ja lombilottide jälil |
| Draakoniteks kutsuvad paljud võrokesed ja setod täiskasvanud harivesilikku, lombilotiks on nimetatud mudakonna hiidkullest. Uurime, kuidas läheb neil loomakestel Haanja looduspargis. |
Laanerähn – põlismetsa asukas |
| Eestit on õnnistatud väga laialdase rähnivalikuga: peaaegu alati, kui metsa lähen, kuulen üht või teist liiki toksija häälitsusi või koputamist. See on ilus tunne: keegi on koos sinuga, kuid ometi ajab rahumeeli oma igapäevaseid asju. |
Vaidasoo meteoriidikraatrist |
| Eestis on seni kindlaks tehtud seitse meteoriidikraatrit. Maailmas leitud kraatrite koguhulgast hõlmavad need võrdlemisi suure osa: umbes 4%. |
|
| summary |
|
|
Lots of willows and a few willow trees
Ülle Reier makes an introduction to the Tree of the Year; the willow tree. There are 15 species of willows in Estonia and some 450 species in the world, but people do not know them well and usually consider all willows as bothersome brushwood species. |
|
| Panin tähele |
|
Kühmtagel armastab Tartut |
| 2005. aasta augustis leidsid seeneteadlased Erast ja Ilmi Parmasto Tartu Supilinnast vanalt lehtpuukännult (tõenäoliselt pappel) ja detsembris kesklinnast, samuti vanalt lehtpuukännult, haruldase seeneliigi – kühmtageli (Trametes gibbosa), kes põhjustab puidu valgemädanikku. |
Ebatavaline õis |
| Saadan pildi lilleõiest, mis jäi mulle silma Järvamaal Nurmsi kunagisel militaarlennuväljal. Kahelehise käokeele õies on kõike topelt: kaks huult, kaks kannust (pildil pole neid küll näha), neli polliiniumi. |
|
| Essee |
|
Jälgi jätmata |
| Nii loodusmatkade korraldajad kui ka skaudid teavad hästi seda põhimõtet. Leave no trace ehk jälgi jätmata – oskus, mida looduses liikujaile õpetatakse. |
|
| Poster |
|
Ühe pildi lugu |
| See oli mullu 14. oktoobril, sügise ühel esimesel hallahommikul. |
|
| Kaitsealad |
|
Vääna maastikukaitseala |
| Vääna maastikukaitseala asub Harku vallas Keila ja Vääna jõe vahelisel klinditerrassil, ligikaudu 29 km kaugusel Tallinnast. Sellel väikesel alal (344 ha) jagub nii soo-, metsa- kui ka pärandmaastikke, erilist tähelepanu väärib liigirikas linnustik. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
