|
 |
Eesti Loodus 2006/11 | SISUKORD
| Artikkel |
|
Põnevalt magus suhkruleht |
| Tüsedusele kalduv magusasõber seisab sageli piinava valiku ees: suhkrutarbimist tuleb piirata, aga täissünteetilisi magustajaid ka ei tihka süüa. Lahenduse võiksid anda looduslikud magusamaitselised ühendid, mille valmistamisega saab edukalt hakkama suhkruleht. |
Kui maa kaob jalge alt: Sauga maalihe |
| Teateid maalihete kohta Pärnumaa jõgede kallastel on viimastel aastatel üsna sageli kuulda olnud. Eelmise aasta jõulukuu maalihet Sauga jõe orus on uuritud võrdlemisi põhjalikult – tulemused viitavad lihke keerukale arengule, ühtlasi võib lihkejärgne erosioon jões tingida uusi ulatuslikke lihkeid. |
Kalakotkas vajab kaitset |
| 2005. aasta lõpuks valmis esimese kategooria kaitsealuse liigi kalakotka (Pandion haliaetus) kaitse tegevuskava aastateks 2006–2010. |
Loomafotokonkursi võitjad 2006 |
| Eesti Looduse seitsmendale loomafotovõistlusele saadeti 1140 pilti 143 autorilt, fotosid oli peaaegu poole rohkem kui mullu. Pilte hindas þürii koosseisus Toomas Kukk (ajakiri Eesti Loodus), Tiit Lepp (fotoajakiri Cheese), Indrek Rohtmets (MTÜ Loodusajakiri), Urmas Tartes (EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituut), Malev Toom (Tartu kõrgem kunstikool) ja Peeter Veromann (kirjastus Eesti Loodusfoto). |
Narva jõe põhjajää uuringud on läinud ajalukku |
| Tänavu novembrikuus möödub sada aastat ajast, mil avaldati põhjalik uurimus põhjajää tekkest jõgedes. Olulised uuringud selleks tehti Narva jõe kärestikel. |
Pigem eriline kui tavaline |
| Sinikael-part on looduses arg ja äärmiselt ettevaatlik, linna kolinuna aga valmis sööma lausa inimese peost. |
Kõik ühiselt sohu! |
| Erialaühendusena loodud maaülikooli keskkonnakaitse üliõpilaste selts (KÜS) on kasvanud õdusaks mõttekaaslaste kooskäimiskohaks. |
|
| Toimetaja veerg |
|
Mati, Maria ja teised |
| Armsaks saanud metsloomale on ikka kombeks panna mõni kena eesnimi. Selle poolest on paljudele tuntud ka must-toonekured Tooni ja Jaak, kelle rändetee kohta jõudsid uudised ajaleheveergudele, raadiosse, Interneti-portaalidesse ja mujale. |
|
| Matkarada |
|
Velise vabariigi radadel |
| Raplamaa lõunaosa ei ole kuigi rikas looduse õpperadade poolest. Siiski jääb Märjamaa ja osaliselt Vigala valda Velise õpperada, mis kavandati siia juba üle kolmekümne aasta tagasi. |
|
| Intervjuu |
|
Seente armastamiseni jõutakse tavaliselt kõhu kaudu |
| Kuulo Kalamees on sündinud 15. aprillil 1934 Tartus. |
|
| Essee |
|
Roheline olla |
| Mõte niisugusest liikumisest läks liikvele 1970ndail. Või juba natuke enne, lillelaste armastusekogukondadega koos. |
|
| Aasta puu |
|
Paju, vääritu ja väärtuslik |
| On ilmselge, et paju võlgneb oma tähtsa koha rahvatraditsioonis suuresti olulisusele kiriklikus kevadpühade tähistuses. Eluoksana on tal siiski märksa sisulisem roll kui kuusel Kristuse sündi kuulutavas jõulumüsteeriumis. |
|
| summary |
|
|
The Osprey needs protection
Riho Männik introduces a recently confirmed protection management plan for Osprey, as well as the newest results regarding the biology of the species, gained by using modern technologies. The article features mostly the risk factors, protection activities and new research possibilities related to Osprey populations. |
|
| Panin tähele |
|
Neli valget graatsiat |
| Olen juba kahel sügisel jälginud Aardla järvel (Tartu külje all) kaunite hõbehaigrute (Egretta alba) toimetamisi. Eelmisel aastal oli neid seal kaks, sel sügisel juba viis. |
Paksu korbaga kask |
See puu kasvab mereväebaasis Tallinnas. Ta pole kuigi kõrge (vahest neli meetrit),
aga tüvi on alaosas üpris jäme ja koor sügavalt lõhenenud. |
Punased tutid kibuvitsal |
| Külli Kaunissaar saatis toimetusele pildi punase tutiga kibuvitsast. Ta oli selle leidnud ühest vanast kirikuaiast ja küsib: mis see siis õieti on? |
Peoleo kakles iseendaga |
| Selle aasta juuni alguspäevadel virgutas mu tähelepanu koduõues pidevalt kostev peoleo häälitsemine, enamasti see, mille järgi see ilus lind on saanud rahvapärase nime “vihmakass”. Tavaliselt tegutseb peoleo meie kodumaja lähedal kaasikus, mis on talle teadupärast sobiv elupaik. |
|
| EL küsib |
|
Kuidas edeneb rohelise erakonna loomine? |
| Rohelise erakonna loomine kulgeb rahva liitumise märgi all. Kui augustikuu alguses oli algatusrühmas 240 inimest, siis oktoobri algul juba 340 ja novembri algul oli liikmeid ja liitumissoove kokku juba üle tuhande. |
Kuidas läheb 40-aastasel Eesti looduskaitse seltsil? |
| ELKS on loodud väärtustama rahvuskultuuri ja loodushoidu. Oma valdkonnas oleme siiani suurim kodanikeühendus. |
|
| Poster |
|
Sisalik takjalehel |
| Väikesest peale on vanavanemad viinud mind loodusesse. Rääkinud metsa ravimtaimedest ja viinud rappa ning veekogude äärde. |
|
| EUROOPA HARULDUSED EESTIS |
|
Eremiitpõrnikas – kas Eestis tõesti Koiva-kandi erak? |
| Eremiitpõrnikas on meil haruldane, sest tema elupaigad iseenesest pole meil laialt levinud, pealegi lähevad tema keskkonnanõudlused vastuollu oma elukeskkonda turvalisemaks muutva inimese omadega. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
