|
 |
Eesti Loodus 2007/3 | SISUKORD
| Euroopa haruldused Eestis |
|
Südi saarmas |
| Ühel kaunil õhtupoolikul, kui Vanemuine jõe kaldal kannelt mängis, lõid kalad rõõmsalt lupsu ja vesi lausa sillerdas õhtupäikese käes. Forellid uhkeldasid oma kireva soomusrüüga ja harjused särava seljauimega. |
Sõõrsilmik |
| Sõõrsilmik ei ole meil praegu väga haruldane liblikas, aga ta võib selleks saada, kui laseme tema elupaikadel hävida. |
|
| Toimetaja veerg |
|
Saarmas vajab rahu, nii nagu enamik meistki |
| Siis aga jäi vesi vaikseks ja jõekääru hämarast veerust ujus välja saarmas…(vt. lk. |
|
| Aasta puu/Panin Tähele |
|
Sargvere pargi saared |
| Eesti kõige tüsedam harilik saar kasvab Järvamaal Sargvere mõisa pargis. Puu ongi tuntud kui lihtsalt Sargvere saar – ju vist ei olnud siitkandi rahval võtta puuga seotud legendi, mille järgi muidu paljud põlispuud on endale nime saanud. |
|
| Matkarada |
|
Tõlinõmme, õõtsuv maastik paeplatool |
| Tallinna ümbrust on üldiselt tugevasti mõjutanud pealinlaste prügi ja väljasõitudest rohelusse jäänud taak. Vaid veerandtunnise autosõidu kaugusel Tõlinõmmes asuv raba ja järv on aga meeldiv oaas, kuhu loodusvaenulikud „loodusesõbrad” pole veel jõudnud. |
|
| EL küsib |
|
Mis on Loodusesõbras teistmoodi kui Looduses? |
| Suur tükk tööd tahab tegemist. “Naistekate” vahele peab ruumi rohima, et me välja paistaks. |
Kuidas on möödunud LUSi kolm viimast aastat? |
| Meil on läinud päris hästi: oleme oma toetajate abil jõudsalt aktiviseerinud tegevust nii traditsioonilistes kui ka uutes valdkondades ja jõudnud ka maja kohendada. |
|
| Artikkel |
|
Tsüklonid soojendavad talvesid |
| Viimastel aastatel on palju räägitud 20. sajandi teisel poolel ilmnenud globaalsest kliima soojenemisest. |
Loopealsed ajale võlgu |
| Poollooduslikud kooslused on meie esivanemate pärand. Puisniidud, lamminiidud, rannaniidud ja loopealsed on kujunenud aastasadade, isegi aastatuhandete vältel inimese ja looduse koostöös. |
Poes rukola, maakeeli põld-võõrkapsas |
| Ammu tuntud looduslikud maitsetaimed hakkavad jälle moodi minema. Teiste seas kasvatatakse, müüakse ja süüakse kogu maailmas üha rohkem ka rukolat. |
Järverääku teate? Kindlasti! |
| Nad tulevad siis, kui algab jääminek, neid on palju – väga palju. Nad on lärmakad, seltsivad ja sõdivad ning jõuavad igale poole: rannikule ja sisemaale, suurematele ja väiksematele veekogudele. |
Lehiseüllatus üllatas |
| Heldur Sanderi ja Alar Läänelaiu artikkel “Lehiseüllatus Eestist” Eesti Looduse mulluses oktoobrinumbris tekitab vastakaid mõtteid. |
|
| summary |
|
|
The eager Otter
Nikolai Laanetu gives a detailed overview of this large stout, including its way of life and habits in Estonia. Unlike in many other European countries, the Otter feels well here. |
|
| In memoriam |
|
Maailmakuulus vetikateadlane |
Kuno Thomasson
9. juuli 1923–12. |
Teenekas kalateadlane, hea kolleeg |
Vaike Erm
15. juuni 1928–15. |
Legendaarne kalur ja luhavaht |
Kaarel Pensa
6. juuni 1935–23. |
Elu looduse toel ja looduse eest |
Jaan Remmel
28. mai 1934–1. |
|
| Essee |
|
Luha üleujutused kaitsevad linna |
| Inimeseks olemine tähendab võimet korraldada ja ehitada oma ümbrust teistsuguseks paljudel sellistel viisidel, mis teistele loomadele on kättesaamatud. Aga see kätkeb vaid pool inimese tarkusest. |
|
| Intervjuu |
|
Järvega ei saa nalja teha |
| Ingmar Ott on sündinud 14. septembril 1955. |
|
| Poster |
|
Kitsedest, sõprusest ja muust |
| Minule kui loodusfotograafile on kits eriline loom. Oma esimese loomapildi tegin just kitsedest (mis pole küll ime), kuigi alguses olin pühendunud putukatele. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
![[SUMMARY]](images/gb_s.gif)
