2007/9



   Eesti Looduse
   fotovoistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2007/9 | SISUKORD
summary EL 2007/9

People of Ida-Virumaa as forest people
Mall Hiiemäe takes a glance at the former way of life, beliefs and habits of the people of Ida-Virumaa and at what has been maintained up until today. Living in the middle of large forest stands, the people of Ida-Virumaa have considered them selves as people of forest, knowing what it takes to survive in the forest environment.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Matkarada EL 2007/9

    Kuhu minna matkama?
    Looduse- ja ajaloohuvilistele pakub Ida-Virumaa palju põnevaid paiku ja ilusaid vaateid. Vaid killukesele neist juhatavad märgistatud matkarajad.
  • Loe lähemalt...
  •  

    EL küsib EL 2007/9

    Millised on Ida-Virumaa suurimad keskkonnaprobleemid?
    Ida-Virumaal on viimastel aastatel rohkesti investeeritud keskkonnakaitseobjektide ehitusse: rekonstrueeriti Narva linna heitveepuhastusseadmed, peaaegu on lõpetatud Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla katmine ja ohutustamine jne. Tehtud on väga palju, kuid sellega ei saa siiski veel rahule jääda.
  • Loe lähemalt...

  • Millega tegeleb Eesti looduskaitse seltsi (ELKS) Sillamäe osakond?
    Olulisim ülesanne on arendada ökoloogilist mõttelaadi. Me ei saavuta märkimisväärset edu üksnes seadusi kehtestades, kui inimesed seda ei toeta.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Intervjuu EL 2007/9

    Kirde-Eesti keskkonna hullud ajad on möödas
    Valdo Liblik on sündinud 15. detsembril 1941 Tapal.
  • Loe lähemalt...
  •  

    Artikkel EL 2007/9

    Idavirulased kui metsarahvas
    Looduse ja kultuuri suhteid võib uurida mitmel moel, küsides näiteks, kuidas saab inimkultuur loodust oma vahenditega mõtestada ja representeerida, millised võivad olla teatud paikkonna looduskeskkonna ja selles elava inimrühma vahelised suhted, mõjutused ja kohanemised, või millist rolli täidab loodus kui mõiste keele ja kultuuri tähendusvõrgustikus.” [5]
  • Loe lähemalt...

  • Geoloogilisi üllatusi Voka klindilahest
    Ida-Virumaal Voka lähedal ulatub sisemaale Voka klindilaht, mida mere poolt ääristab kvaternaarisetetesse murrutatud astang. Hiljaaegu seal tehtud geoloogiliste uuringute tulemused näitasid, et setted on Vokas seniarvatust hoopis vanemad.
  • Loe lähemalt...

  • Kes või mis on Gloeocapsomorpha?
    Eesti praegusele kiirele majanduskasvule pandi alus juba  450 miljoni aasta eest, kui nüüdsel Eesti alal loksunud madalmeres elutsesid mikroskoopilised organismid, kelle kuhjumisel ja mattumisel tekkis põlevkivi.
  • Loe lähemalt...

  • Joad ja joastikud mühavad suurvee ajal
    Ida-Virumaal asuvad Eesti võimsamad ning kõrgemad joa ja joastikud, kuid on arvukalt ka väiksemaid ning tagasihoidlikuma vooluga veelangusid. Kõik need on omamoodi huvitavad ja imetlusväärsed.
  • Loe lähemalt...

  • Ida-Virumaa linnuklubi ja linnupaigad
    Kontrastirikkal Ida-Virumaal leidub kaunist ja põnevat kõrvuti muret valmistavaga. Siinne linnustik on kui indikaator, mis aitab tunnetada, kas tööstusest kurnatud loodus suudab veel tasakaalu hoida.
  • Loe lähemalt...

  • Mis ühendab Narva ja Kongo jõge?
    Geograafi pilguga vaadates võiks vastata – Atlandi ookean. Mõnigi riigimees võiks kosta: need on meie riikide suurimad jõed või meie piirijõed.
  • Loe lähemalt...

  • Kolmandik Ida-Virumaast on looduskaitse all
    Ilmselt on väärilisemad ja omapärasemad loodusalad Ida-Virumaal välja selgitatud ja vähemalt lähitulevikus ei ole kavas luua uusi kaitsealasid. Nüüd on aeg keskenduda kaitse korraldamisele.
  • Loe lähemalt...

  • Unimudila lugu
    Kaks aastat tagasi sai ametliku kinnituse kaugida unimudila ilmumine Eesti vetesse. Kuidas algas selle pisikese, kuid visa röövkala maailmarännak?
  • Loe lähemalt...

  • Oru park ja promenaad
    Oru park Toilas on küllap üks kuulsamaid Eesti parke oma värvika ajaloo ja kauni maastikuga. Kuigi Oru loss ootab endiselt ülesehitamist, ei jää nüüdisaegne Oru park alla kunagistele hiilgeaegadele 19.
  • Loe lähemalt...

  • Kukruse mõis ja park
    Ida-Virumaa mõisatest on Kukruse tähelepanuväärne liigirikka pargi, puiestee ja mõisakalmistu poolest, mis kokku moodustavad kultuurmaastikulise terviku. Samas on mõis tuntud ka põlevkivi esimese kasutaja ning Baltikumi suurima ja väärtuslikuma eraarhiivi koostaja Robert von Tolli (1802–1876) tõttu.
  • Loe lähemalt...

  • Mis saab maast pärast kaevandust: Küttejõu karjääri lugu
    Kui inimene ei sekku, võib endistele põlevkivikarjääridele kujuneda üllatavalt mitmekesine ja põnev elustik. Paraku kannavad sellised paigad meie teadvuses “rikutud maa” pitserit ega pääse sellega seotud hädadest.
  • Loe lähemalt...

  • Kas Struuga pärandmaastikku saab veel päästa?


    Ida-Virumaa suurim luhaala laiub ligi 1300 hektaril Narva jõe ülemjooksul, Vasknarva, Jaama ja Karoli küla vahel. Karja- ja heinamaana kasutati Struuga luhta möödunud sajandi lõpuni.

  • Loe lähemalt...
  •  

    Toimetaja veerg EL 2007/9

     

    Reklaamtekst EL 2007/9

    Allmaamuuseumist loodushariduse tugikeskuseks


    Põlevkivimuuseumi seitsmeaastane tegevus on näidanud, et paljud meie seast ei kujuta ette, kui palju tuleb vaeva näha, et tagada meie kodudes elektrienergia. Seda on tõestanud praeguseks juba rohkem kui poolteistsaja tuhande külastaja reaktsioon maa all nähtule.

  • Loe lähemalt...
  •  

    Euroopa haruldused Eestis EL 2007/9

    Uuemaid andmeid lendoravate kohta Virumaal
    Näib, et kunagi suurtes laantes üle Eesti tegutsenud lendoravad on nüüdseks taandunud põhiliselt Ida-Virumaale. Õnneks on need imepärased loomakesed võetud teadlaste tõsise tähelepanu alla.




  • Loe lähemalt...
  •  

    Poster EL 2007/9

    Ida-Viru mägedest


    Ikka tuleb jutuks, et Ida-Virumaal elavad mingid Tuhajuhanid, kes põlevkivi kaevandades Eesti loodust rikuvad ja meie kaunist maastikku oma tuhamägedega risustavad. Nii kutsutaksegi Kirde-Eestit sageli tuhamägede maaks.

  • Loe lähemalt...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012