Eesti Looduse fotovõistlus
2009/7



   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2010




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus 2009/7 | SISUKORD
toimetaja veerg EL 2009/7

Miks tekib õpilastes bioloogiahuvi?
See kevad tuli mul teisiti: käisin kakskümmend aastat pärast keskkooli lõpetamist bioloogia riigieksamit sooritamas, Tartu täiskasvanute gümnaasiumis. Kui sellest enne ja pärast eksami tegemist tuttavatele rääkisin, vaadati mind nõutu pilguga.
  • Loe lähemalt...
  •  

    matkarada EL 2009/7

    Kuidas vesiloodiputkast sai muuseumimajake
    Üleni vaatamisväärsel Hiiumaal on küllap enim uudishimuradu tallatud Kassari kanti. Kes siis ei pea juba esimesel Päevasaare-käigul vajalikuks vantsida Sääretirbi lõppu, kiigata kui mitte üle ukse, siis vähemalt läbi akna Aino Kallase majja, seada ennast mõõduks Leigri kuju kõrvale või miks mitte jääda lõunale Vetsi talli.
  • Loe lähemalt...
  •  

    intervjuu EL 2009/7

    Kellest me tegelikult põlvneme?
    Fred Puss on sündinud 19. veebruaril 1976 Tallinnas.
  • Loe lähemalt...
  •  

    EL küsib EL 2009/7

    Mida kujutab endast LUSi loodusvaatluste andmebaas?
    Loodusvaatluste andmebaasi on Eesti looduseuurijate selts ja keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskus arendanud koostöös juba mõned aastad. Andmebaasil on nüüd koduleht, mille leiab aadressilt loodusvaatlused.eelis.ee.
  • Loe lähemalt...

  • Kas puukidega leviv erlihhioos on inimesele ohtlik?
    Inimese anaplasmoos (granulotsütaarne erlihhioos) on äge nakkushaigus, mida põhjustab Anaplasma phagocytophila (ka inimese granulotsütaarne erlihhia, Ehrlichia phagocytophila, Ehrlichia equi). Ehrlihhia infektsioon on veterinaaridele ammu tuntud.
  • Loe lähemalt...
  •  

    SÕNUMID EL 2009/7

    Ahhaa maja ehitus algas ilutulestikuga
    2. juunil pragises, vilistas, suitses ja paukus Tartus Tigutorni ja Aura veekeskuse vahelisel tühermaal ilutulestik.
  • Loe lähemalt...

  • Muutub tagatisrahaga pakendi märgistus
    Juunis allkirjastatud keskkonnaministri määruse alusel asendatakse pakendi tagatisraha väärtust tähistavad numbrid tähemärkidega A, B, C ja D.
  • Loe lähemalt...

  • Püügitingimused Peipsil on kokku lepitud
    Eesti vabariigi ja Vene föderatsiooni valitsustevaheline kalapüügikomisjon leppis kokku püügikorralduse Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel 2009. aasta teiseks poolaastaks.
    Istungil oli kõne all ka kalavarude olukord.
  • Loe lähemalt...

  • Kihnu laidude haudelinnustik kannatab pesaröövluse käes
    Keskkonnaamet (KA) teatas 18. juunil, et meresaarte hiljuti lõppenud haudelinnustiku seire andmeil on Kihnu arhipelaagis asuvatel saartel pesarüüste tunduvalt ulatuslikum looduslikust foonist.
  • Loe lähemalt...

  • Jaak Jaaniste ja Valdur Tiit said Tartu medali
    Tartus tähistati 29. juunil kontserdi-, näituse-, ekskursiooni- ja etenduserohke programmiga seitsmendat korda Tartu linna päeva.
  • Loe lähemalt...

  • Ristna “Merekaubamaja”: muiates läbi pisarate
    RMK Ristna loodusekeskuse juhataja Liis Soonik on koos kolleegidega keskuse kõrvalhoonesse sisustanud “Merekaubamaja”, mis ootab suvel huvilisi kõigil nädalapäevadel.
    Pisikesele pinnale on koondatud uskumatu hulk ja sama uskumatu valik kõikvõimalikke Hiiumaa randadest leitud esemeid ja olluseid, mis on jagatud tüüpilise kaubamaja stiilis osakondadesse. Juba ukse taga ootab teid “Pestud energia” ehk lainetest kooritud palgid ja ümaraks lihvitud kivisöetükid.
  • Loe lähemalt...

  • Dresdeni Elbe jõe org kõrvaldati UNESCO maailmapärandi loendist
    25. juunil arvati UNESCO maailmapärandi komitee 33.
  • Loe lähemalt...
  •  

    artiklid EL 2009/7

    Veeõitsengud Eesti järvedes
    Veeõitsengud on üha olulisem keskkonnaprobleem. Paljuski inimtegevuse tagajärjel kiirenenud veekogude eutrofeerumine loob selleks väga soodsa pinnase.
  • Loe lähemalt...

  • Ökoloogiline jalajälg: eluviisi jätkusuutlikkuse näidik
    Teame hästi, et nafta ja paljud muud eluta loodusvarad on peagi otsakorral. Ent kuidas on lood elusate loodusvaradega?
  • Loe lähemalt...

  • Läänemeri ja selle nõo lahendamata saladused
    Kord laienedes, seejärel taandudes, kord soolase ookeaniga ühinedes, siis sellest jälle isoleerudes – niiviisi heitlikult areneva Läänemere voogudest on viimase 15 000 aasta jooksul aegamisi kerkinud Eestimaa. Pragune Läänemeri, mis Taani väinade kaudu on ühenduses maailmamerega, on mahutanud oma vee ookeanitasemest madalamal paiknevasse reljeefisüvendisse, Läänemere nõkku.
  • Loe lähemalt...

  • Tume marmorleedik on jõudnud Eestisse
    Igal aastal leitakse Eestimaal uusi liblikaliike, kuid mitte iga uus liik ei ärata sellist tähelepanu nagu tume marmorleedik. Tema esmaleid meil on registreeritud mullu jõulude ajal ühes Tartu Annelinna korteris.
  • Loe lähemalt...

  • Perspektiivsest ida-kitsehernest on saanud invasiivne võõrliik
    Eesti looduslikke tingimusi peetakse võõrliikide ulatusliku leviku jaoks üldiselt sobimatuteks. Samas on meile kõigile tuntud näiteks hiid- ja Sosnovski karuputke invasioon või kährikkoera levik üle kogu Eesti.
  • Loe lähemalt...

  • Kas ida-kitsehernes ikka on ohtlik invasiivne võõrliik?
    Ida-kitsehernes on Eestis tuntud eelkõige söödataimena, mis on leidnud endale teiste liblikõieliste seas kindla koha ja oma viljelejad. Loodusliku hulgivaliku teel aretatud ida-kitseherne sort ’Gale’ (Eesti sordilehes 1988.
  • Loe lähemalt...

  • 30 aastat linnukaitset Euroopa Liidus
    Kui Euroopa Nõukogu võttis 1979. aastal vastu looduslike lindude kaitse seaduse ehk nn.
  • Loe lähemalt...

  • Kuhu küll kõik lilled jäid? Põlluservade tähtsusest
    Pealtnäha kasutud ja ebahuvitavad põlluservad võivad tegelikult moodustada üliolulise rohevõrgustiku, kus leiavad kasvukoha paljud mujalt välja tõrjutud niiduliigid. Selleks tuleb põlluservi aga õigesti hooldada: kuni korra aastas niita, hoida vähemalt paari meetri laiused ning võimalikult puhtad kemikaalidest.
  • Loe lähemalt...
  •  

    kärbseseened EL 2009/7

    Meie kärbseseeni 2
    UNANE KÄRBSESEEN mürgine
    Amanita muscaria

    Kübar oranž- kuni sarlakpunane, vanemalt pleegib kollaselaiguliseks või määrdunud kollakaks. Eristatakse ka kollast vormi, kes on juba noorelt oranžikaskollane, tihedalt kaetud valgete või kollakate paksude ebemetega, mis tihti pestakse vihmadega osaliselt või täielikult maha, serv enamasti rihveljas, noorelt poolkerajas, hiljem kumer kuni lame, läbimõõt kuni 20 cm.
  • Loe lähemalt...
  •  

    poster EL 2009/7

    Tänavjärv
    Päikesetõus uduloori mähkunud maastikus kostab küll loodusfotograafia klišeena, aga ometi on selles nii palju võlu, et ikka ja jälle jätta magus uni ja fotovarustusega välja minna.
  • Loe lähemalt...
  •  

    veebivalvur EL 2009/7

    Looduskaitsebioloogia koduleht
    Tartu ülikooli loomaökoloogia õppetooli looduskaitsebioloogia vanemteadur Asko Lõhmus teatas juunis, et TÜ looduskaitsebioloogia (LKB) töörühmal on nüüd aadressil http://www.ut.ee/lkb/ koduleht.
    Töörühm kaasab praegu ligi kolmekümmet TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudi töötajat, kraadiõppurit ja üliõpilast zooloogia ja botaanika osakonnast. Töörühma tuumiku hõlmab asjakohane riiklik sihtfinantseerimisteema, mis kuulub ka bioloogilise mitmekesisuse tippkeskuse FIBIR koosseisu.
    Lõhmuse sõnul võiks üldsusele huvi pakkuda eeskätt see, et kodulehel püütakse jooksvalt lühiuudistena kajastada töörühma teadustulemusi sel kujul, mis oleks mõistetav nii otsustajatele, rakendajatele, õpetajatele kui ka loodusesõpradele.
  • Loe lähemalt...

  • Keskkonnaseire 2007
    Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskus (ITK) teatas 12. juunil, et ilmunud on iga-aastane seiretulemusi koondav e-väljaanne ”Eesti keskkonnaseire 2007”.
  • Loe lähemalt...

  • Veebileht füüsilisest aktiivsusest ja tervisest
    Maailma tervishoiuorganisatsiooni Euroopa piirkondliku keskuse veebilehele on lisandunud füüsilist aktiivsust, sealhulgas transporditeavet koondav alajaotus http://www.euro.who.int/physicalactivity.
    Üksiti sisaldab see infot igal aastal 10. mai paiku Euroopas peetava päeva “Liigu terviseks!” kohta (Move for Health Day).
  • Loe lähemalt...

  • BENEFIT: auto asemel ühissõidukid
    EL rahastusprogrammi Intelligent Energy Europe teol on käima pandud BENEFIT-projekt, mille siht on näidata firmadele ja nende töötajatele, et eraautodega võrreldes on mõistlikum kasutada ühissõidukeid.
    Projekti käivitajaid on eriti muretsema pannud eraautode arvu kiire kasv just EL uutes liikmesriikides. Kampaaniate käigus rõhutatakse nii energiasäästu tähtsust kui ka vajadust vähendada ohtlikke heitmeid ja kulutusi.
  • Loe lähemalt...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012

    Mis see on?
    E-posti aadress:
    Liitun:Lahkun: 
    Serverit teenindab EENet