|
 |
Eesti Loodus 2009/7 | SISUKORD
| poster EL 2009/7 |
|
Tänavjärv |
| Päikesetõus uduloori mähkunud maastikus kostab küll loodusfotograafia kliðeena, aga ometi on selles nii palju võlu, et ikka ja jälle jätta magus uni ja fotovarustusega välja minna. |
|
| veebivalvur EL 2009/7 |
|
Looduskaitsebioloogia koduleht |
Tartu ülikooli loomaökoloogia õppetooli looduskaitsebioloogia vanemteadur Asko Lõhmus teatas juunis, et TÜ looduskaitsebioloogia (LKB) töörühmal on nüüd aadressil http://www.ut.ee/lkb/ koduleht.
Töörühm kaasab praegu ligi kolmekümmet TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudi töötajat, kraadiõppurit ja üliõpilast zooloogia ja botaanika osakonnast. Töörühma tuumiku hõlmab asjakohane riiklik sihtfinantseerimisteema, mis kuulub ka bioloogilise mitmekesisuse tippkeskuse FIBIR koosseisu.
Lõhmuse sõnul võiks üldsusele huvi pakkuda eeskätt see, et kodulehel püütakse jooksvalt lühiuudistena kajastada töörühma teadustulemusi sel kujul, mis oleks mõistetav nii otsustajatele, rakendajatele, õpetajatele kui ka loodusesõpradele. |
Keskkonnaseire 2007 |
| Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskus (ITK) teatas 12. juunil, et ilmunud on iga-aastane seiretulemusi koondav e-väljaanne ”Eesti keskkonnaseire 2007”. |
Veebileht füüsilisest aktiivsusest ja tervisest |
Maailma tervishoiuorganisatsiooni Euroopa piirkondliku keskuse veebilehele on lisandunud füüsilist aktiivsust, sealhulgas transporditeavet koondav alajaotus http://www.euro.who.int/physicalactivity.
Üksiti sisaldab see infot igal aastal 10. mai paiku Euroopas peetava päeva “Liigu terviseks!” kohta (Move for Health Day).
|
BENEFIT: auto asemel ühissõidukid |
EL rahastusprogrammi Intelligent Energy Europe teol on käima pandud BENEFIT-projekt, mille siht on näidata firmadele ja nende töötajatele, et eraautodega võrreldes on mõistlikum kasutada ühissõidukeid.
Projekti käivitajaid on eriti muretsema pannud eraautode arvu kiire kasv just EL uutes liikmesriikides. Kampaaniate käigus rõhutatakse nii energiasäästu tähtsust kui ka vajadust vähendada ohtlikke heitmeid ja kulutusi. |
|
| toimetaja veerg EL 2009/7 |
|
Miks tekib õpilastes bioloogiahuvi? |
| See kevad tuli mul teisiti: käisin kakskümmend aastat pärast keskkooli lõpetamist bioloogia riigieksamit sooritamas, Tartu täiskasvanute gümnaasiumis. Kui sellest enne ja pärast eksami tegemist tuttavatele rääkisin, vaadati mind nõutu pilguga. |
|
| matkarada EL 2009/7 |
|
Kuidas vesiloodiputkast sai muuseumimajake |
| Üleni vaatamisväärsel Hiiumaal on küllap enim uudishimuradu tallatud Kassari kanti. Kes siis ei pea juba esimesel Päevasaare-käigul vajalikuks vantsida Sääretirbi lõppu, kiigata kui mitte üle ukse, siis vähemalt läbi akna Aino Kallase majja, seada ennast mõõduks Leigri kuju kõrvale või miks mitte jääda lõunale Vetsi talli. |
|
| intervjuu EL 2009/7 |
|
Kellest me tegelikult põlvneme? |
| Fred Puss on sündinud 19. veebruaril 1976 Tallinnas. |
|
| EL küsib EL 2009/7 |
|
Mida kujutab endast LUSi loodusvaatluste andmebaas? |
| Loodusvaatluste andmebaasi on Eesti looduseuurijate selts ja keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskus arendanud koostöös juba mõned aastad. Andmebaasil on nüüd koduleht, mille leiab aadressilt loodusvaatlused.eelis.ee. |
Kas puukidega leviv erlihhioos on inimesele ohtlik? |
| Inimese anaplasmoos (granulotsütaarne erlihhioos) on äge nakkushaigus, mida põhjustab Anaplasma phagocytophila (ka inimese granulotsütaarne erlihhia, Ehrlichia phagocytophila, Ehrlichia equi). Ehrlihhia infektsioon on veterinaaridele ammu tuntud. |
|
| SÕNUMID EL 2009/7 |
|
Ahhaa maja ehitus algas ilutulestikuga |
| 2. juunil pragises, vilistas, suitses ja paukus Tartus Tigutorni ja Aura veekeskuse vahelisel tühermaal ilutulestik. |
Muutub tagatisrahaga pakendi märgistus |
| Juunis allkirjastatud keskkonnaministri määruse alusel asendatakse pakendi tagatisraha väärtust tähistavad numbrid tähemärkidega A, B, C ja D. |
Püügitingimused Peipsil on kokku lepitud |
Eesti vabariigi ja Vene föderatsiooni valitsustevaheline kalapüügikomisjon leppis kokku püügikorralduse Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel 2009. aasta teiseks poolaastaks.
Istungil oli kõne all ka kalavarude olukord. |
Kihnu laidude haudelinnustik kannatab pesaröövluse käes |
| Keskkonnaamet (KA) teatas 18. juunil, et meresaarte hiljuti lõppenud haudelinnustiku seire andmeil on Kihnu arhipelaagis asuvatel saartel pesarüüste tunduvalt ulatuslikum looduslikust foonist. |
Jaak Jaaniste ja Valdur Tiit said Tartu medali |
| Tartus tähistati 29. juunil kontserdi-, näituse-, ekskursiooni- ja etenduserohke programmiga seitsmendat korda Tartu linna päeva. |
Ristna “Merekaubamaja”: muiates läbi pisarate |
RMK Ristna loodusekeskuse juhataja Liis Soonik on koos kolleegidega keskuse kõrvalhoonesse sisustanud “Merekaubamaja”, mis ootab suvel huvilisi kõigil nädalapäevadel.
Pisikesele pinnale on koondatud uskumatu hulk ja sama uskumatu valik kõikvõimalikke Hiiumaa randadest leitud esemeid ja olluseid, mis on jagatud tüüpilise kaubamaja stiilis osakondadesse. Juba ukse taga ootab teid “Pestud energia” ehk lainetest kooritud palgid ja ümaraks lihvitud kivisöetükid. |
Dresdeni Elbe jõe org kõrvaldati UNESCO maailmapärandi loendist |
| 25. juunil arvati UNESCO maailmapärandi komitee 33. |
|
| artiklid EL 2009/7 |
|
Veeõitsengud Eesti järvedes |
| Veeõitsengud on üha olulisem keskkonnaprobleem. Paljuski inimtegevuse tagajärjel kiirenenud veekogude eutrofeerumine loob selleks väga soodsa pinnase. |
Ökoloogiline jalajälg: eluviisi jätkusuutlikkuse näidik |
| Teame hästi, et nafta ja paljud muud eluta loodusvarad on peagi otsakorral. Ent kuidas on lood elusate loodusvaradega? |
Läänemeri ja selle nõo lahendamata saladused |
| Kord laienedes, seejärel taandudes, kord soolase ookeaniga ühinedes, siis sellest jälle isoleerudes – niiviisi heitlikult areneva Läänemere voogudest on viimase 15 000 aasta jooksul aegamisi kerkinud Eestimaa. Pragune Läänemeri, mis Taani väinade kaudu on ühenduses maailmamerega, on mahutanud oma vee ookeanitasemest madalamal paiknevasse reljeefisüvendisse, Läänemere nõkku. |
Tume marmorleedik on jõudnud Eestisse |
| Igal aastal leitakse Eestimaal uusi liblikaliike, kuid mitte iga uus liik ei ärata sellist tähelepanu nagu tume marmorleedik. Tema esmaleid meil on registreeritud mullu jõulude ajal ühes Tartu Annelinna korteris. |
Perspektiivsest ida-kitsehernest on saanud invasiivne võõrliik |
| Eesti looduslikke tingimusi peetakse võõrliikide ulatusliku leviku jaoks üldiselt sobimatuteks. Samas on meile kõigile tuntud näiteks hiid- ja Sosnovski karuputke invasioon või kährikkoera levik üle kogu Eesti. |
Kas ida-kitsehernes ikka on ohtlik invasiivne võõrliik? |
| Ida-kitsehernes on Eestis tuntud eelkõige söödataimena, mis on leidnud endale teiste liblikõieliste seas kindla koha ja oma viljelejad. Loodusliku hulgivaliku teel aretatud ida-kitseherne sort ’Gale’ (Eesti sordilehes 1988. |
30 aastat linnukaitset Euroopa Liidus |
| Kui Euroopa Nõukogu võttis 1979. aastal vastu looduslike lindude kaitse seaduse ehk nn. |
Kuhu küll kõik lilled jäid? Põlluservade tähtsusest |
| Pealtnäha kasutud ja ebahuvitavad põlluservad võivad tegelikult moodustada üliolulise rohevõrgustiku, kus leiavad kasvukoha paljud mujalt välja tõrjutud niiduliigid. Selleks tuleb põlluservi aga õigesti hooldada: kuni korra aastas niita, hoida vähemalt paari meetri laiused ning võimalikult puhtad kemikaalidest. |
|
| kärbseseened EL 2009/7 |
|
Meie kärbseseeni 2 |
UNANE KÄRBSESEEN mürgine
Amanita muscaria
Kübar oranþ- kuni sarlakpunane, vanemalt pleegib kollaselaiguliseks või määrdunud kollakaks. Eristatakse ka kollast vormi, kes on juba noorelt oranþikaskollane, tihedalt kaetud valgete või kollakate paksude ebemetega, mis tihti pestakse vihmadega osaliselt või täielikult maha, serv enamasti rihveljas, noorelt poolkerajas, hiljem kumer kuni lame, läbimõõt kuni 20 cm. |
|
|
|
|
![[IN ENGLISH]](images/gb.gif)
